neljapäev, 20. juuli 2017

Rekordinaine proovib - Belief´i energiavett

Minu seekordne proovipakk sisaldas endas kolme säravat veepudelit. Sain saadetise kätte täpselt enne maratonile sõitu ja otsustasin koheselt katsetada, kas vesi on lihtsalt hästi reklaamitud, või päriselt annab erksust juurde. Eriti meelitatud olin personaalsest kaardikesest ja ribadest karbis - on ilus ja roosa+minu nimi mõjus meelitavalt.
Kena karp ja meeldiv info
 Minu suhe kohviga on üpris värske. Tööpäeva jooksul olen nüüd hakanud tassi või kaks kapselkohvi jooma - kui valmistatakse, siis viisakas on ikka proovida. Ei saanud üldse öösiti und ja kofeiin mõjus seedimisele ka kiirendavalt - tuli sagedasti wc uksi kulutada. Samas on kergem end kofeiini mõjul töös hoida.

Bussile jõudes jõin pool mulliga sidruniveest. Maitse meeldis, meenutas väga naturaalset sidrunit ja minu igapäevasemu - tavalist kraanivett. Staadionimaratonile jõudes lubasin kõigile jagada, kuid mõni üksik julge söögialas ilmselt proovis, kuid erilist hukkamõistu või kiidusõnu ei kuulnud. Igatahes mul olid oma joogid kaasas ja kuna kofeiin mõjub mulle ergutavalt, siis võib öelda, et hoidis mind jooksmas. Kindlasti see nimetus BELIEF - usk, uskumus, tõekspidamine andis ka oma osa. Usud ja mõjub nagu paljude asjadega siin elus. Hea näide on näiteks hooldekodus viibivad vanainimesed, kellele pakutakse C-vitamiini unerohu pähe ning mõned uinuvad ja kiidavad veel pärast ravimi mõju.

Minu tops energiaveega pandi kõige kõrgemale ja sain võtta sealt kui soovi oli. Minu edetabel kulgeks järgmiselt - mulliga sidrunivesi, tsitrus/laim ja vaarikas. Kes juba kursis mu vaarikateemaga, siis teab, et see on puhtalt maitse asi.

Kas jooksin seda vett igapäevaselt? Kohvi asemel võiks täiesti kasutusse võtta. Tootes ei ole sünteetilisi magustajaid (näiteks nagu: sukraloos, aspartaam), ega ka suhkruid. Koostisosadelt on tegemist tervislikuma tootega kui tass kohvi (kohv muudab hambad kollaseks, enamus inimestest joob kohvi suhkruga ja kohvis leidub üle 1000 keemilise elemendi). Tervislik alternatiiv, mis maitseb, on täitsa hea valik. 

Kuna mina energiajooke ei joo tavaliselt (mõni lonks maitsmiseks ja 24h jooksu lõpuosas pakuti), siis Belief vesi annab sama mõju, kuid jäävad ära ebameeldivad kõrvalnähud. (Kõhulahtisus, unetus, hetkeline loidus kui energiatulv kaob ja kindlasti ka hulgaliselt lisaainete tarvitamist, mida saab ka tänapäeval vältida Belief´i näitel.)

Olin üpris negatiivset tagasisidet kuulnud nende toodete kohta, kuid enda jaoks avastasin küll kvaliteetkraami. Kõigil on erineva aktiivsustasemega eluviis ja minu töö, trenn, kodu, võistlused ja ringiga otsast peale tempos sobiks aeg-ajalt selliseid tooteid tarbida. Jäävad "ma ei jaksa enam" ja muud virinad poole vähemaks.

Tänan, Belief Water OÜ, et julgesite mulle oma tooteid arvustamiseks saata!
Nagu näha, siis aitas mind järgmise rekordini.

kolmapäev, 19. juuli 2017

4. Ida-Virumaa Staadionimaraton ja minu teine rekord

18.07 ärkasin kell 6 ja alustasin kell 9 oma tööpäeva. Kuulasin jalutades oma playlisti "usu endasse ja saad kõik" laule ja tundsin, et energiat on palju. Peale tööd jalutasin kiiresti smartposti pakke tooma ja panin viimased asjad kodus kottidesse, mida plaanisin maale kaasa võtta. Kiiresti sõbrannaga kohtumine, edasi kiirkõnd bussijaama. Tartus kiskus ilm kehvaks ja rahe, vihm ja minu kevadine riietus polnud hea kooslus. Jõudsin õigel ajal bussile, kuid olin läbimärg ja vaikselt hakkas jahe. Kuna Belief (minu jaoks-usuvesi) oli nii õigesti ajastanud oma proovipaki saatmist, siis otsustasin riskida ja nende toodangut rajal ja enne jooksu katsetada. Nendest toodetest teen eraldi postituse kui järgmine vaba päev tuleb, igatahes tasus proovida.

Avinurme jõudes lamasin veidi voodis, sõin ja panin lühikesed jooksuriided selga. Olin omast arust tark ja üleriietumisviga ei soovinud teha. Soojas hakkab liiga mõnus ja liigutada nagu poleks vajagi. Treener Hassoga leppisime kokku, et võiks tulla pingutusega jooks. Aeg 3:45 tunduks tore, alla nelja tunni joosta oli kindel plaan. Tema näeks, milline on minu hetkeseis ja mina saaksin enda "see pole minu jooksuaasta ja võtan kõike rahulikult" olekust üle. Ise unistasin sel aastal 42, 195 km  läbida kolme ja poole tunniga, kuid selleni läheb veel aega (trenni on vaja teha).
Grete fännikraam
Sõitsime koosseisus ema, õde ja Grete  ning mina "kõrgeausus" Iisakusse kohale. Kaasteelistel oli plaan veidi jälgida ning siis autosse magama minna. Nägin kõik tuttavad ja vähem tuttavad jooksusemud ära, võtsin stardimaterjalid välja ning jälgisin õhtumaratoni lõppu. Peagi oli ka aeg veidi soojendusjooksu teha. Vaatasin, et minu kõnnitempo lõi pulsi 148 juurde ja mõtlesin, et kas tõesti tuleb jalutama hakata rajal. Jaks oli kuhugi kadunud ja tütar jooksis kiiremini ning kauem kui mina. Ah, see oli kõigest soojendus.
Kui saabus aeg starti minna, siis oli juba pulss korraks madalam. Enne stardipauku loeti kogunenud tervitused ette - tundus, et algab minu erapidu, sest enamus olid just mind tervitanud. Tegelikult olid kõik ju tublid ja sellist poolehoidu väärt, lihtsalt minu blogi ja väljakasvamine staadionimaratonil on minu ümber suure hulga tunnustust ja lahkeid/emotsionaalseid inimesi toonud, kes julgevad oma mõtteid välja  röökida. No siis teate, kust tulid minu kiiremad ringid - tänu Teile mu fännid! Plaanist 30 km joosta minuti kohta stabiilselt 5:20 ja peale seda jaksu korral veidi kiiremini jäi ära. Jooksin nii nagu jalad lubasid ja võtsin suhtumise, et viimaks väsivad kõik, seega naudin täiega. Oh neid emotsioone ja minu salakavalat naeratust.

Mõned ringid sain lapse hüüu "EMME!" peale lehvitada, nii sain olla eeskujuks oma kõige kallimale inimesele siin ilmas. Seda kõike tuleb ise kogeda. Ärge alahinnake pisikese koha jõudu. See on ainuke jooksuüritus, kuhu vean end kohale. Isegi kui vigastus või muu eluetapp peaks tulema vahele, siis vaatajaks/ringilugejaks läheksin kindlasti. Suur tänu kogu korraldustiimile, et jooks jäi alles ja ühisrahastus päästis pärli!

Sõin jooksu kestel paar geeli ja pihutäie rosinaid, mõned viilud banaani ning jõin topisidega vett ning ekstra energiaks oma usuvett. Lubasin kõigile jagada, kuid teised ilmselt ei olnud nii hulljulged, et võõrast asja kohe maratonil katsetada. Tulemus oli nagu kohviga, kuid jäi ära kõhuvalu ja wc-s istumine, lisaks kõvasti tervislikum valik kui kohv või energiajoogid.

Umbes 25km läbides mõtlesin, et oh jumal- nüüd ongi haamer, tempo langeb kõvasti ja mainisin ühele ning teisele seda. Õnneks nad väitsid, et minu "haamer"(karika asemel geniaalne autasu) tuleb siis kui jooks läbi -  nad ei eksinud. Andis tuge, et kõndimine pole variant - olen ikkagi ultrajooksja ja tuleb see öine jooks ära õppida. Parim variant selle harjutamiseks ongi Ida-Virumaa staadionimaraton.
Saingi haamri. Foto:Aet Kiisla
Minu fotogeenilisus jäi koju ja kes ikka rasket tööd tehes piltilus välja näeb - mina mitte!
Lisan hunniku linke, sest mis ma ikka iseennast kiidan kui teised juba selle suurepäraselt on ära teinud.

Siit nad tulevad:
Toidulaud oli rikkalik, pealtvaatajaid oli vähe, kuid kõik nad koos tekitasid sellise efekti, et tegemist on Eesti suurima jooksupeoga. Kõik panustasid. Nii ilus, et rõõmupisarad oleksid igati asja eest olnud. Autasustamine oli uhke- minu esimene isiklik haamerkarikas. Esmalt pesema minnes oli kogu duširuum minu päralt. Ruumi oli, soe vesi oli, milline luksus peale jooksu. Suundusin massaaži - minu esimene taastav venitusmudimine. Kui hea see veel oli ja null järjekorda! Siis juba minu lemmikaeg - söögiaeg! Supp oli maitsev, arbuus ja kõik muu. Need kõik inimesed, kes kohal olid, tegid sellest sündmuse, mis jääb meelde aastakümneteks.  
Maratoni (42,195 km) aeg 3:48.20
400m kiireim ring 1.57 (2.,6.,20)
400m aeglaseim ring 2.22 (99.)
Maraton läbi! Autor: Aet Kiisla
Auhinnaks mõnus puhkus, haamer, palju head lugemist, MyFitnessi vihmavari, kehaanalüüs ja mõned asjad veel
Lisaks 24h jooksu Eesti naiste rekordile on nüüd minu nimel ka staadionimaratoni naiste rekord.Uhke värk ma ütlen! Meenutates öist jooksu oli väga toetav ka minu oma emme, kes seisis lõpuosas raja kõrval ja vahepeal uuris kas on liiga raske ja kas jõuan. See pani naeratama, sest päris suremistunnet ei olnud ja maraton on alati raske kui joosta enda mõistes tulemusele. See oli minu elu kolmas maraton.
Isiklikku rekordit öösel ikka annaks teha - respekt, kes suutsid, mul jäi ikka puudu (Tallinnas eelmisel aastal rekord 3:43:50). Peale jooksupidu sain tunnikese, paar magada ja pidin juba Mustvee bussijaamas olema, et jõuaksin Tartusse tööle. Magus uni saabus peale tööpäeva. Nüüd juba veidi selgem mõtlemine ja enesetunne muhe. Täielik rahulolu! Tulge ja tehke järgi või üle! Kõigil on võimalus poodiumil särada, ole julge, tule ja jookse!

Mõned jäädvustused Anna Markova pildisilmast tulnud:
Autor:Anna Markova
Autor:Anna Markova
Autor:Anna Markova
Autor:Anna Markova

esmaspäev, 17. juuli 2017

Rekordinaine proovib - PULS Nutritioni tooteid

Peale seda postitust SIIN, kirjutasin erinevatele tootjatele, et näha, kes vaevub vastama ja milline on suhtumine ning kas üldse kolmas spordiblogija ja Eesti rekordinaine 24h jooksus võib koostööle loota. Energiat ma kulutan igapäevaselt ja süüa meeldib väga. Katsetada uusi asju samuti ja kohati kaalub maitse üle tervislikkuse. Seega, süüa võib mulle alati saata ja olen valmis ausalt arvustama.

Kõige positiivsemalt vastas ja koheselt proovipaki pani teele PULS Nutrition Eesti. Kiiruse eest kindlasti plusspunktid. 
Ootamatult suur pakk ja oi kui palju head sees
Mõned tooted on veel alles ja proovimata, kuid enamus on viisakalt tuttavatega jagatud tükikesteks ning isiklikule hinnangule saan lisada ka kahe spordikauge inimese kommentaarid. Mulle meenusid nii lõhnade kui esimeste ampsudega oma suved Soomes (elasin suvevaheaegadel paar kuud) ja selline maitse, mis manab silme ette ilusad hetked Turu linnas ja esimesed Soome maitsed - nostalgilised küpsised, Mehukatti.
Kaks alumist leiavad teinekord ka tee minu juurde
Minu lemmikuteks osutusid kõik tooted, milles leidusid kookoshelbed. Kui on šokolaadi, vanilje või kookosemaitset, siis olen ma müüdud ja söön hea isuga. Marjadega tooted, mida proovida jõudsin ei olnud väga minu maitsele, veidi liiga hapud ja mul on oma kiiks vaarikamaitsega (ei maitse ja paneb grimasse tegema). Samas tuttavad kiitsid ja väitsid, et ma olen lihtsalt pirts - nende võit, said suuremad tükid.
Kaks ülemist on alles, kuid tuttavad kinnitasid, et kindel paremusjärjestus on kollane, pruun ja punane.
Juustukoogibatooni viisin oma ülemusele prooviks ja ütles, et täitsa võiks vahel osta vahepalaks sellist toodet. Ise olin varem ka paaril korral soetanud, seega maitse on meeltes olemas ja hinne 5+. Meenutab mulle juustukoogimaitselist Tere kohukest. Sellele järgnevad batoonid šokolaadiga ning siis marjadega alles.
Trennieelsed panid võdistama, kuid proteiini shot tõi näkku eriliselt õõvastavad ilmed
Shotidega oli naljakas lugu. Soovitaksin neid osta kuhugi alkoholivabale peole, sest nägu pärast joomist teeb igasuguseid naljakaid asju ja huumorit jätkub kauemaks. Joogid on hapud ja võtavad korraks võdisema peale manustamist, kuid pärast on ka energiat kuidagi rohkem ja teeks kõik tööd/trennid korraga ära. Näiteks talgupäevadel saaks kindlasti hoogu juurde ning hein ruttu lakka. Minu pisike jooksutrenn sai ka kuidagi kiiremini läbi ja tunne endiselt energiline. Kofeiin mõjub. Cola oma oli parem kui marjadega. Marjadega oli kergelt magus-hapu ja kibe.

Proteiinivahvlid olid väga head ja pehmed (vähemalt šokolaadiga oli ja eeldan, et vanilli on samaväärne). Tavalised Kooli vahvlid on kõvad ja krõmpsuvad hamba all, kuid Pulsil olid sellised suussulavad ja julgen neid soovitada ning edaspidi ka ise osta. Sisu on ka loomulikult valgurikkam. Kuigi olen päris palju magusat söönud, siis kõht ei punnitagi nii nagu tavaliselt.

Proteiiniküpsised - päris maitsvad ja näevad välja nagu Jyväshyva suklaapisaraad (šokolaaditükkidega, imemaitsvad ning ühed mu lemmikküpsistest). On pehmemad kui minu lemmikud ja kindlasti täidavad rohkem kõhtu oma suurema proteiinisisalduse tõttu. Samas maitse ei ole midagi erilist ning apelsinivariant oli kehvem mingite kahtlaste tükkide tõttu. Hea asendus kaalulangetajatele, et tavalisi küpsiseid asendada, sest ei jõua neid nii palju endale kõhtu süüa - tekib küllastustunne ja isu saab rahuldatud. Samas kui võtta puhtalt maitse järgi, siis järelmaitse meenutab mitu päeva kapis lahtiselt seisnud küpsiseid. Seda viimast mainisid kaks trennivõõrast tuttavat.

Proteiinipulbri annan katsetamiseks Hobijooksjale, sest arvan, et kulub marjaks ära - eriti kui võistlusgraafik on nii tihe nagu temal. Kiirelt taastusjook sisse ja edasi!

Mõistan, et tooted on sisu tõttu oma hinda väärt. Tänan Pulsi võimaluse eest ja edaspidi tean, milliseid tooteid kiireteks vahepaladeks valida. Sisaldusest ja kõigest heast saab lugeda nende kodulehelt. Mina panin puhtalt enda mõtted kirja. Kui peaksin dieeditama hakkama, siis tean, et päris magusanäljas olema ei peaks.

laupäev, 15. juuli 2017

Emotsioonid ja minu toitumine praegu

Teate kui keeruline on olla eeskuju? Suur õde, pere vanim laps, esimene, kes kodust välja kolib ja peab tegema olulisi otsuseid ja võimalikult õigesti. Siis juba töökohta otsima, ema olema ja püüda kogu selles tunde-ja mõttemöllus elama jääda. Keegi paraku vigadeta läbi elu ei liugle. Tuleb katsetada, korrata vanu ja omandada uusi õppetunde.

On meeldiv leida enda kõrvale inimesed, kes hoolivad ja annavad  häid nõuandeid. Mulle olid toeks elukaaslased, klassiõed, sõbrannad. Kuid elud läksid omasoodu ja nüüd on kõik mööda Eestimaad laiali ja uued alad/kaaslased leidnud.

Mina avastasin enda jaoks jooksmise. Kui lisandus tervislik toitumine, tekkis ka palju lahkarvamusi ja tülisid lähedastega. Kuna minu toitumiskava ei näinud ette nostalgilist ja ilmselgelt maitseküllast toitu, pühaderoogadest rääkimata, siis muutusin sapiseks. "Teised ei hooli oma tervisest, on vanades harjumustes kinni ega püüa isegi minu moodi toituda. Kas nad tõesti ei tahagi piltilusat keha? Pidasin isegi paljusid eesmärkideta rumalukesteks ja püüdsin olla maailmaparandaja, keda ei kuulda." Viimane piir tekkis siis kui 2 nädalat olin magusavaba. Mõtlesin, et milleks selline enesepiin. Ma ju naudin seda "keelatud toitu" palju enam. Ei lollusele! On aeg astuda ohvrirollist välja ja elama hakata.

Tahtsin isegi vabandada lugejate ees, et ei suuda olla nii väärikas ja eeskujulik. Sööngi seda mida on ja mille järgi isutab, polegi sale ja lihaste peal on pehmus. Lõpuks leidsin, et pole põhjust, sest see siin on minu lugu, blogi, teekond. Praegu võtan pingevabalt, treenin ja kogun häid emotsioone endasse. Seni kuni minu vanaema elab ei loobu ma tema valmistatud toidust enam ühelgi korral.
Vanaema, minu tütar ja mina
Blogis üritasin olla ka eeskujulik nii trennide kui toitumisega, kuid enam toitumise poolt üldse ei puudutaks. Tean isegi, et rekordiomanikuna võiksin tervislikult toituda ja kellaajaliselt...valida mida süüa, lüüa kokku makrod ja olla terviseguru (autocorrect andis terviseguru asemel tervisehäire). Ausalt, ma ei taha. Nii paljud toredad õhtud on jäänud selle tõttu ära, et ma ei söö ega joo pakutavat ning karbiga nurgas olla pole meeldiv, tegelikult ju unistasin ka koguaeg aromaatsest toidust laual. Alkohol on endiselt ei, kuid filmiõhtud pitsadega või küpsised tee kõrvale ei teeks üldse halba.

Ma tahan hingata, mitte olla kinni mingites ideaalides ja ühiskonna normides. Ehk ka veidi müüdipurustajat mängida.

Tunnen, et end piiramata on vaimne tervis palju rohkem korras. Ma hindan end ja oma lähedasi. Ma ei näe inimest vaadates tema toidulauda vaid suhtumist ja naerunägu. Ma olen sallivam erinevuste suhtes ja keskendun enda jaoks olulisele.

Hobuseroll minu elus

Kaheksas nädal jooksulainel

Sel nädalal sai igal jooksupäeval enne õue minekut mõttes vinguda (appi, ma ei viitsi, no miks ma pean, ma ei lähegi, nii vähe ainult, nii madala pulsiga, olen nii aeglane), ainuke kord kui rõõmuga jooksu alustasin oli ühistrennis kolmapäeval. Sõjakus ja hormoonid tegid oma töö.

Kuues nädal Hasso jooksukava järgi treenimist. 

Esmaspäev
Iseseisevalt aktiivne kõnd. Ajaga 1:31:18 sai läbitud 10,01 km. Keskmine pulss oli 117 l/min. Kuna mulle meeldib vahepeal mitut asja korraga teha, siis kuulasin tempokalt jalutades muusikat, rääkisin ema, lapse ja õega telefoni teel. 
Lõunat sõin Rahwa Restos, oli maitsev

Teisipäev
Jalutasin tööle 3 km. Olin eeskujulik õpilane ja tegin  5 km jooksu rahulikus tempos ja 5x100 m rütmijookse ning 1 km lõdvestuseks. Sai läbitud 7,01 km ajaga 42:11 ja keskmine pulss oli 152 l/min.

Kolmapäev
Käisin Eratreeningu ühistrennis tempojooksu jooksmas. Soojenduseks jooksin veidi, võimlesin ja siis hakkas pihta kogu lõbu, nimelt kolm kanali ringi ja iga ring kiirenevas tempos. Viimase ringi läbisin treeneriga ja pingutada sai mõnusalt. Enne viimast sirget aga tekkis okserefleks, võtsin hoo maha ja käisin põõsas, õnneks midagi hullu polnud, kuid ebameeldiv sapi maitse tuli suhu. Toidukordade vahe oli ilmselt liiga pikk. Sörkisime kodudesse ära. Läbisin 8,19 km ajaga 58:34 ja keskmine pulss oli 151 l/min ning maksimaalne 188 l/min.

Neljapäev
Puhkasin ja leiutasin lihashoolduseks abivahendi. Riidepuhastusrull - toimib.

Reede
Tegin neljapäeval kavas olnud trenni. 8 km pulsiga 140-145 l/min, keskmine pulss tuli 143 l/min ja ajaks 55:10. Tunne oli kerge ja jooks nauditav.
Laupäev
Jooksin 12 km vahelduvas tempos. Tegin iga kilomeetri lõpus kiirenduse - nii ikka on tunda, et on tegemist jooksmisega. Keskmine pulss oleks võinud olla 150 l/min kuid tuli 153 l/min. Ajaks kujunes 1:13:15.
Võimlesin ja venitasin ka.

Pühapäev
Puhkan

Nädal kokku:
Seekord tuli siis selline rahulikum nädal. Teisipäeva ööl on mul maraton ees ja eks näis kuidas seal läheb. Mingeid imelisi ootusi endale peale ei pane, kuid eks Staadionimaratonil näeb täpsemalt.

Peagi saate lugeda erinevate toodete arvustusi, sest esimene pakk jõudis kohale juba täna. Saan ka lõpuks süüa nagu populaarsed blogijad. (Kasuta huumorimeelt)

teisipäev, 11. juuli 2017

Tahaks proovida, kuid osta ei riski

Õhtune jooks on joostud ja magusad mõtted on peas. Kirjutan parem hunniku küsimusi ja poodi jääb tormamata.

Näen viimasel ajal palju erinevaid uusi ja huvitavaid tooteid, mida sooviksin ka katsetada. Kahjuks hind ehmatab ära poes ja risk, et tõesti ei maitsegi, on alati olemas. Kõike uut osta pole mõistlik, lisaks arvutan tooted sageli munakarbi hinda (~1€ karp, 10 muna).

Pudix valgupudingud - proovisin šokolaadimaitselist, sest Tallinna bussijaamas tuli aega veeta ja R-Kioskis jäi silma.Maitses väga. Teisi maitseid võiks ka kunagi limpsida. Lisaks võiks juurviljakrõpse katsetada ja shotid olid ka pikalt teemaks blogides.

Siis on veel need pannkoogisegud. Toitvad ja valgurikkad jutu järgi, kuid kas tõesti ka maitsvad nagu vanaema ehedad pannukad.

Belief vesi. Siin ja seal fotodel promotakse, kuid kas keegi joob ka neid ja tõesti annavad energiat? Ise pole proovinud, ega tea, seega ootan ausat ja kogemusel põhinevat vastust. Näiteks Nocco joogid mulle kahjuks ei maitsenud, proovisin kui siia kanti jõudsid sidruni ja marjadega..nüüd on mõni uus lisandunud, kuid fenomen jääb arusaamatuks.

Lohilo jäätised. Tunduvad maitsvad kui instagrami pilte vaadata ja erinevaid maitseid ette kujutada, samas hinna eest saaks juba 3-4 tavalist jäätist. On midagi erilisemat?

Siis mind huvitaks millise maitsega on vegan vorstikesed ja viinerid. Mis vorst on lihata ja kuidas ta siis lõpuks maitseb?

Puls toodab maitsvat juustukoogimaitselist batooni. Kas teised on sama maitseküllased tooted? Mida küpsistest arvata?

Kas kaerajäätis on maitsev?

Kas keegi on proovinud Valio šokolaadimaitselist valgupulbrit? Oriflame Wellness tooteid proovisin ja meeldisid. Kui soovid ka katsetada ja -20% hinnasoodustust võid liituda SIIN.

Seega ootan huviga Teie kogemusi eelnenud toodetega ja kas olid oma hinda väärt? Mida võiks proovida? Mis pigem poodi jätta?

Minu selle suve lemmik
Pikem nimekiri kogemustest: SIIN

pühapäev, 9. juuli 2017

Seitsmes nädal jooksulainel

Keskendusin uue töökohaga harjumisele ja töö+trenn sobitamisele. Kui soovisin tunnike rohkem und, siis tuli õhtul teine osa trennist teha. Ka esmaspäevase aktiivse kõnni asendasin jalutuskäikudega tööle ning koju - pole päris sama, kuid abiks ikka. Neljapäeval nautisin kogu jooksu ja avastasin ka metsaradu, millel kulgeda. Olen võtnud kõrvaklapid jälle kasutusse, et oleks muusika näol kaaslane. Võistlustel on endiselt minu seisukoht selline, et klappe ei kasuta, olen kohal ja kuulen/näen/suhtlen toredate jooksjatega. Pikk jooks oli madala pulsiga ülimalt tüütu, kuid midagi sai tehtud.

Viies nädal Hasso jooksukava järgi treenimist. 

Esmaspäev
Jalutuskäik tööle. Kella lugema ei pannud. Umbes 3 km.

Teisipäev
Pidi olema 2 km soojendust, võimlemine ja 6x1 km lõike ning lõdvestuseks 2 km, kuid uni võttis võimust ja jõudsin hommikul pool ja õhtul teise poole trennist. Ei jõudnud päris seda tempot hoida, mis plaanis, kuid tehtud ta sai. Siin ja siin.

Peale hommikust jooksu nägin täpselt selline välja nagu järgnevas videos. Ei tule midagi ilma higi ja vaevata.
 https://www.instagram.com/p/BWIkF5FnTbYA5M5tOLWnQ54F7EalZKKvdccM740/

Kolmapäev
Jalutasin tööle ja koju. Kokku 6+ km.

Neljapäev
Kõnd tööle. Õhtul 12 km ühtlases tempos sai tehtud ja 5x100m rütmijooksu. Emotsioon oli hea. Kui varem on olnud pigem pulsiga liigne "ülepanemine" toimunud omal algatusel, siis praegu võtan rahulikult. Tuleb see ühe kilomeetri aeg kui aeglane tahes, ma liigun ja nii ongi juba hästi. Küll see kuldne kesktee ka leidub viimaks. Muusika andis jõudu ja enesetunne oli helge. Teekond SIIN.
Rajakene
Preemiaks 2 jäätist, vähemaga ei leppinud
Edevust ka
Reede
Puhkan trennist. Otsustasin tööpäeva lõpetades maale sõita.
Lillelõhn ja hommikul võimalus paljajalu murul tatsuda
Laupäev
Ärkasin ja hakkasin sääri hooldama pisikeste pallidega - valus oli, väga valus. Vahurull tuleb "peab ostma" nimekirja lisada. Sääred andsid Vibramitega läbitud 12km jooksukesest tunda. Laupäeval oleksin pidanud läbima 23 km rahuliku jooksuna , põlvetõsted, 2x100m rütmijooksu. Veetsin hoopis aega lähedastega ja külastasin Mustvee linna päeva. Maakoju tagasi jõudes otsustasin magama minna ja nii see trennike pühapäeva lükkus.
Silmailu Mustvee rannas
Enne suhkrumaksu tuli see esimene nostalgiline suhkruvatt lubada.
Pühapäev
Jooksin laupäeval plaanis olnud jooksu. Läbitud sai 23 asemel 20 km ja lisad. Arvasin, et saan pilvise ilmaga vihma ja otsustasin veepudelit mitte kaasa võtta. Ilm üllatas ja sain hoopis päikest ning veekohad olid kaugel. Kui jooksu alguses igal sammul sääred andsid lihasvalust märku, siis peale janu tekkimist ei tundnud muud kui kuivavat kurku. Oleks võinud need 3 km veel ära pingutada, kuid kodu oli nii lähedal ja andsin ahvatlusele järgi. Nüüd on kõht vett täis ja hea olla taas. Pulsiga 145 l/min on ko-hu-tav joosta ja mitu korda pean end veenma, et see on vajalik. Tegelikult saaks kiirkõnniga kiiremini edasi. Igatahes trenn sai SELLINE.

Nädal kokku:









Toitumise mõistes oli nädal katastroof (pitsad,burgerid, jäätised, maiustused, friikartulid, saiakesed - täielik kaalulangetaja unistus), kuid kiirtoidusoolikad on nüüd täidetud ja kergustundega saab uuel nädalal normaalselt edasi süüa. Mingit ahvatlust enam pole ega tunnet, et ma peaksin endale midagi keelama. Kaal võrreldes nädala algusega on üks tühine kg tõusnud.


Unevajadus oli sel nädalal üüratu. Tööl on palju õppimist ja tundus, et unega salvestuvad uued teadmised kuidagi paremini. Ma poleks kunagi arvanud, et mind hakkab midagi sellist huvitama (põnev on ja minu kõik rumalad küsimused saavad ka vastuse) ja veel vähem, et saan üldse arvuti/tehnikamaailmast midagi aru - enam päris põrsast kotis ei soetaks. Elu on täis üllatusi ja võimalusi arenguks, tuleb vaid julge olla ja proovida/kuulata/küsida/märgata.

Ultraputukatele pisike lootuskiir - saatsin meili seoses 24h jooksuga Eestis ja nüüd tuleb loota positiivsele suhtumisele ning koostöövalmidusele.

esmaspäev, 3. juuli 2017

Kuues nädal jooksulainel

Otsustasin taas nädala trennid kokku võtta. Möödunud nädalal tundsin end võimekana. Rekord jäi püsima ja jälle on uhke tunne hinges. Soov end treenida osavamaks 24h jooksus sai hoogu juurde. Minu esimene treener, Cris, jooksis lausa 212 km ja käis MM-il, suurepärane eeskuju.

Neljas nädal Hasso jooksukava järgi treenimist. 

Esmaspäev
Käisin Erateeningu liikmetega kõnnitiirul. Peale jaanipäeva oli raske end edasi liikuma saada, kuid viis minutit aktiivset kõndi ja viis minutit jooksu vaheldumisi oli täitsa tore. Poole peal hakkas ka vihma kallama ja kaaslastega sai kenasti  8, 01 km läbitud ning keskmine pulss oli 151 l/min. Kuna õde oli kutsekooli suvelaagris ja neil oli fotojaht, siis õnnestus tal märgata minu jooksu ja uurida ka rohkem klubi kohta. Praegugi otsitakse uusi ja toredaid liikmeid, täpsem info SIIN. Tulge minu klubikaaslasteks!

Teisipäev
Mariliisiga ühistrenn, kutsub oma lugejaid siplema. Jooks ja kõnd vaheldumisi ning jõuharjutusi lisaks. Kokku 4,50 km ja aega kulus 1:07:40. Keskmine pulss oli 130 l/min. Seisin ja filmisin ka heal eesmärgil. Kohe peale seda tegin oma trenni 6 km jooksu, mõned kiirendused, keskmine pulss 152 l/min ja aega kulus 41:51 minutit.

Kolmapäev
Tempotrenn oli koos jooksuklubilistega. Jooksin end soojaks, siis läbisin kolm Anne kanali ringi tempos ~5 min/km ja tegin 100m lõike viis korda. Kokku tuli 9,85 km ja keskmine pulss oli 165 l/min, aega kulus tund.

Neljapäev
Jätsin rühmatrenni Ingli silla lähedal asuvatel tõusudel vahele. Seedehäired vaevasid, tuhar oli lihasvalus - kiired jooksud mõjuvad. Sain soovituseks joosta rahulikult 6 km. Ajaks tuli 39:41 ja keskmine pulss oli 137 l/min. Tegin tubaselt kerelihastele väikest trenni ka lisaks.

Reede
Jooksin 3 km soojenduseks, võimlesin ja tegin 5 kiiremat 100 m lõiku ning jooksin lõdvestuseks peale. Kokku 4,82 km, keskmine pulss 138 l/min ja aeg 38:32.

Laupäev
Ei liigutanud lillegi. Värskendasin Belfasti 24h jooksu lehte ja jälgisin hoolega kuidas omadel läheb. Kuulasin/vaatasin ka laulu- ja tantsupidu vahepaladeks.

Pühapäev
Toimus Vägilase jooks. Minu teine ja praegune treener Hasso sai poodiumile, jällegi tore õppida nii väledalt. Sain hulgaliselt häid emotsioone, siiani venib suu kõrvuni kui meenutada. Jooksin soojenduseks 2 km ja võistlusrajal ~8 km.

Trenni mõistes liikumist oli kokku 48, 8 kilomeetrit. Üks meeldiva lõpuga nädal oli. Minuni on jõudnud äärmiselt tore seltskond aktiivseid ja tervislikke inimesi.

Täna hommikul jalutasin esmakordselt oma uude töökohta ~ 45 minutit. Põnev on õppida ja talletada uusi teadmisi. Kui juba end kindlamini tunnen, siis võite häid aktiivsusmonitore, võimsaid pulsikellasid, kõrvaklappe ja muud tehnikat ostma tulla. Nüüd koju jõudes tunnen, et jooksukavas kirjas olnud 1 tund ja 30 minutit aktiivset kõndi jääb täna ära - teen mõne puhkepäeva asemel oma kiirkõnnitiiru ära. Vägilase jooks tegi imet. Selg tundub lai ja pisike lihasvalu on nii kätes kui kerelihastes- "Jess, lõpuks ometi tunnen, et mul on lihased ka!"

pühapäev, 2. juuli 2017

Vägilase Jooks, Tartu

Olin pool ööst jälginud interneti vahendusel 24h jooksu MM-i Belfastis. Viimaseid tulemusi siiani ei tea, igatahes tundub, et minu rekord jäi püsima. Samas seda kõike jälgides tekkis nälg oma isiklikku parandada. Sain taas uusi nippe tippjooksjatelt. Aga hästi tasakesi soovitud numbriteni, mul on aega. See nooruse uljus peab natuke raugema enne uut katset. Igatahes sügav kummardus kõigile, kes julgesid Eestit esindama minna ja kogemus oli kindlasti vägev! Elasin südamest kaasa ja olen uhke!

Hommikul tuli aeg Vägilase jooksule sättimiseks. Patsid pähe, otsisin veel oma roosat säärist, kuid kahjuks tulemusteta. Ega ühega ka midagi teha ei ole. Kuna tundus jahe, siis talvejope selga ja stardiplatsini jalutuskäik. Paar napsutanud meest loomulikult pidid tegema komplimente ja nuruma tähelepanu, mida nad ei saanud - see on nii tüütu. Ei tohi üksi nina õue pista, kohe magnetina purjus mehed ümber.

Võtsin oma stardiümbriku ja avastasin sisu. Numbrisärk, jalakiip, T-särk, peapael. Peapaelad olid meeskondadel ja lõpuks ma ei saanud aru, kas sain kirja Eratreeningu kaaslastega või kahe blogijaga, sest otsest lõppotsust ei teadnud. Igatahes otsustasin, et jooksen Mardo, Heiki ja nende sõbraga ühes pundis. Tänu Mardo postitusele ja Heiki Instagramimängule ma üldse priipääsme üritusele sain, ühtlasi oli ka lemmiktakistuseks see, mis oli tema ideepõhjal koostatud - naistel 15kg/meestel 30 kg ketast vinnata, takistus 23. Tempo oli jooksul rahulik ja kenasti oodati ja tegutseti nagu üks ühtehoidev meeskond.
Peapael

See oli nii armas, et alati pakuti abi ja oldi tõelised härrasmehed ikka. Pesuruumis kuulsin peale jooksu, et osad naised pidid ootama takistuste kõrval ja mõned mehed ei vaevugi aitama - mul oli siiralt heameel, et mul oli kõrval lausa kolm, kes hätta ei jätnud ja vajadusel aitasid teisigi. Üksi oleks küll veidi nutune olnud end üles vinnata. Minu soovitus on minna seltskonnaga üritust nautima.
Viide
Esimesed kuus takistust läbisin edukalt. Vees oli mõnus - ikkagi minu esimene suplus sel suvel. Peale seda olid jalanõud väga rasked ja riideid olin ka Eesti suvele vastavalt pannud alati igaks juhuks rohkem. Lisaraskus. Äkki teen 10 korda veel viga riietumisel, sada on juba kindlalt koos? Rõngad rippumiseks jätsin vahele ja tegin trahviringi- see oli ka lõbus, sest lõpus sai natuke roomata. Kolmnurgast aidati üle viisakalt. Kaks korda väänasin maastikul jala ka välja, kuid hetkel väga tunda ei anna, eks homme on näha, kas olukord muutub. Kõik roomamised ja mudas püherdamised olid täis ehedaid tundeid, täitsa laps sai olla. Veski Mati jahukoti kandmine oli väga raske, mehed pidid kaks võtma, kuid mul oli ühegagi tegemist, et maha ei pillaks. Tegemist oli raskete liiva täis kottidega. Kartsin enne võistlust, et ei jõua rehvi kantida, kuid õnneks naistel olid väiksemat sorti ja hirm täitsa asjatu - oli jõudu ka. Tellingud ja redelid jätsin vahele ja tegin kätekõverdusi - ei jõua rippuda, no rippuda veel, aga edasi liikumiseks on keha liiga raske. Tasakaalukiik oli tore, üldse mitte nii jube kui arvasin, sain kenasti ületatud. Heinapakkidest ja püramiidist aitasid meeskonnakaaslased üle ja saigi ühe rivina üle finishijoone astutud. Tundus nagu äärmisel juhul pool tundi on joostud, heas seltskonnas ja lobisedes kaob aeg märkamatult, kuid veetsime ~8 km rajal ühe tunni ja ühe minuti. Nagu mehed ütlesid - "Ikka täie raha eest!"
Puidust medal

Minu lõpuaeg:1 :00:59,6
Särginumber: 51
Koht: 187/256
Vanuseklassis: 30/59
Kiirus: 07:37 min/km - 7.86 km/h Polegi ammu nii rahulikult jooksnud.
Aasta parim 8 km tulemus ja rekord sellisel distantsil. (Esimene  8 km võistlus.)

Takistustega läks tuntavalt pulss üles (pulsivööd ei pannud meelega) ja pingutus oli ikka võistlusel kohati sees. Harjunud ju siledal asfaldil ja turvaliselt jooksma. Emotsioonid on head. Ilmselt tuleb paar päeva analüüsida ja siis jõuab alles täielikult kohale kui äge ikkagi oli.


Peale pesu sai sooja suppi süüa ja vaadata autasustamist. Mõni tuttav nägu sattus ka poodiumile. Melu oli ja kõhu sai täis - mida sa hing veel oskad tahta.
Tänan sellise uue ja huvitava võimaluse eest! Natuke Vägilanna tunne tuli küll, aga Vägilased olid suureks abiks.

Kaunilt mudane tiim

Heiki:http://www.ocrestonia.eu/blogi/vage-tais-tiimiga-2017-aastal-tartus
Mardo:http://hobijooksja.blogspot.com.ee/2017/07/uleta-takistusi-uleta-iseennast.html

laupäev, 1. juuli 2017

Staadionimaratonile!

Meil on olemas üks väga tunnustatud pisike jooksuvõistlus, mis on kindlasti külastamist väärt.
Toimub 18.-19. juulil.

Marathon100.com on valinud staadionimaratoni kolme omanäolisema maratoni sekka.
Mõistagi on ta sama allika ülevaates ka Eesti laugeim maraton.
2015. aasta maraton oli esimene Eesti jooksuvõistlus, mis sai marathon100.com poolt korraldatavate osalejate tagasisideküsitluste põhjal korralduse eest kõrgeima hinde - 10 punkti. Ühtlasi valiti ta ka 2015. aasta (sama kordus 2016. aastal!) parimaks väikeseks (alla 250 osaleja) jooksuks.

Miks mulle meeldib kõige enam staadionil/ringil võistelda?
  • Võimatu on ära eksida. Selge rada on koguaeg ees.
  • WC on alati nähtaval. Ei pea mitut kilomeetrit jalad ristis jooksma enne päästvat punkti.
  • Turvaline on. Pole tõusu ega langust, lihtne liikuda.
  • Lähedasi/fänne näeb igal ringil. Vaatajatel on hea seisu jälgida ja vajadusel innustada kohe raja kõrvalt.
  • Ei ole väga suurt võistlusmomenti, pigem tore tiirutamine koos omasugustega. Lõpus selgub, kes olid ees või taga ning mitme ringiga.
  • Esimeseks maratoni või ultrakogemuseks ideaalne. Saab täpselt nii palju joosta kui on jaksu.
  • Toidupunkt on igal ringil näha. 
Seega sel suvel jooksen maratoni staadionil ja vaatan kuidas läheb. Esimesel ultrajooksul läks igatahes ideaalselt.

Kes on kunagi maratoni joostes "haamri" saanud? Seekord on nii, et kõige tublimad maratoonarid (mehed, naised, õhtul, öösel - esikolmikud) saavad garanteeritult HAAMRI (Würth As). Karika asemel. Nii geniaalne autasu, et lausa tuleb end rajale ajada.


Registreerida saab SIIN!

kolmapäev, 28. juuni 2017

Jutustan veidi

Täna on neljas trennipäev järjest. Eile oli lõbus ajaviitetrenn Mariliisiga boonuseks. Homne künkatrenn (mäed ju puuduvad) saab ka tehtud ja siis reedel üks minitreening. Tuleb päevake puhkust ja Vägilase jooks. Vaimselt olen üpris läbi, samas lihased ei valuta ega anna mingit märku koormusest. Selline süldi või laiskvorsti tunne on peal, kuid kohusetundest ja soovist areneda vean end jooksuradadele. Ühistreeningud aitavad väga palju kaasa, üksi ilmselt juba leiutaks vabandusi. Olen ka mõelnud, et mulle aitab ja enam ei taha üldse, kuid see emotsioon on õnneks mööduv. Mis ajast MINA alla annan?

Peab tõdema, et tavaliselt siis kui tahaks trenni vahele jätta, hakkab toimuma areng. Kõige hullema ilma või tujuga treening annab uut lootust, et pulss muutub madalamaks ja jooksusamm veidigi jooksja moodi-teate küll, see kõrge ja lennukas asend.

Talvised-varakevadised hoolduslehe perioodid tõmbasid motivatsiooni kõvasti alla. Vahepeal oli isegi lume ja jääga joostes pulsi ja tempo suhet täitsa kena vaadata. Paraku tuli elada ja loota, et kuidagi saan kompromisse sõlmida, et veidigi liikuma saaksin. Väga sageli olin toas haige lapsega lõksus, vähe unetunde, viril laps ja oma aja puudumine oli paras löök.

Nüüd kevadel sain hakata kaotatud vormi taastama ja tõusnud kaalu kahandama. Esimese tuhinaga läheb kõik paremuse suunas, kuid ka eraelu tahab elamist ja liigselt ennast piirates leian kuu pärast end samast enesehaletsuse kraavist. Püüan endale reegleid mitte teha, vaid kuulata treeneri soovitusi ja õppida igast trennist midagi juurde.

Tunne on vähemalt juba olemas, et areng ei lase end enam kaua oodata. Eks vahel on kurb kui mõelda, et pulss oli 150l/min ja tempo 5:30min/km ning enesetunne kerge. Nüüd on raskejalgsus ja tuleb jõuda meeldivasse punkti tagasi.

Ideaalseid olusid pole kellelgi ja tagasilöökidest tuleb üle olla. Mind aitas endale pidev kordamine:"Sul on aega, sa saad hakkama! Mõtle sellele, kuhu oled juba jõudnud!"

Täna käisin lõuna ajal pildistamas toreda sõbraga ja oli meeldiv vaheldus rutiinile. Sai jalutatud ja vaateid nauditud. Õhtul sain ka tempojooksud tehtud jooksuklubilistega ja nüüd lõpetan selle mõnusa päeva selle postituse kirjutamisega.
Tee on pikk, kuid eneseusk viib sihile!

pühapäev, 25. juuni 2017

Viies nädal jooksulainel

Otsustasin taas nädala trennid kokku võtta. Lootus on, et miski innustab ja jooksmine taas tundub justkui väga meeldiv ajaviide. Selle nädala seisuga ei tunne, et mul enam endale midagi tõestada vaja oleks.

Kolmas nädal Hasso jooksukava järgi treenimist. 

Esmaspäev
Käisin Erateeningu liikmetega hoogsalt jalutamas. Kavas oli aktiivne kõnd tuli kokku 1 tund ja 26 minutit ja 10,23 km. Keskmine pulss 139 l/min. Koos on alati kergem.


Teisipäev
Lõigutrenn klubikaaslase ja treeneriga. Soojendusjooks, võimlemine ja edasi tuli ühe korra joosta Anne kanali ringi. Järgnesid 500m lõigud ja 100m lõigud. Lõpus rahulik kojujooks ja venitus. Aega läks 1 tund ning läbitud sai 8,58 km.

Kolmapäev
Puhkasin. Käisin õe ja venna lõpupidudel ja sõin sugulastega aega veetes end heast ja paremast ogaraks. Nautisin igat patust ampsu.
Õde, Grete kleidiga, milles lõpetasin ise lasteaia ja vend.
  

Mustvee pagariäri pavlovad..mmm

Neljapäev
Sõitsime Avinurmest Tartusse, üksiti käisin ka oma auhinnapakki lunastamas ja loomulikult ei puudunud ühine lõuna kogu minireisi juurest. Õhtul jooksin 10km ajaga 1:08:35 ja keskmine pulss oli 136 l/min. Ausalt ei jõudnud enda südamelööke kiiremaks ajada, sest söök vajas seedimist. Õnneks oli õde rattaga kõrval ja sain talle oma rasket olukorda kurta. Vandusin enda peas, et järgmisel päeval joon vett ja saan oma trennidega paremini hakkama. Jõuharjutusi tegin ka, pühapäevase jooksu ajal meenus, et seljale ei teinud midagi.
Aitäh hääletajatele! Veepudel, Polar Loop 2, kott ja nokamüts olid auhinnapakis.
Uhke värk
Reede
Jaanipäeva lainel. Käisin mõned tiirud Tünnilaadal ja kohtasin paari endist klassikaaslast. Valmistasin õhtuks Tom Kha suppi ja suundusin jooksma. Läbisin 5km ajaga 38:23 ja keskmine pulss oli 147 l/min. Võimlesin, tegin rütmijooksud kuidagi üle jala ära, lõdvestusjooksu jätsin vahele ja venitasin. Kiire pesu ja lapse ning vanaemaga lõkke äärde jalutama. Taas vestlesin sugulastega ja lasin lapsel tantsu vihtuda. Vaatasime ilutulestiku ära ning jalutasime koju. Kõht oli tühi ja pool potti suppi kadus võluväel.
Ratsasõit sai tehtud.
Laupäev
Kavas oli pikk jooks, kuid kõht valutas ja äärmiselt raske oli olla. Käisime maakodus pikniku pidamas ja valdusi üle vaatamas. Peale kolme NoSpa-d ei muutunud olukord paremaks ja magasin pool päeva maha. 
Lüpsipingipilt
Naudime päikest
Üks esimestest jalgratastest mida nägin ja millega isegi sai sõitmist harjutada. 

Pühapäev
Joon vaid vett ja söön tagasihoidlikult. Püüan spordiinimeseks tagasi digimuutuda. Jooksin 21 km asemel 15 km. Keskmine pulss 145 l/min ja aeg 1:45:01. Luban pühalikult õhtul ülejäänud distantsist läbida. Edit: Läbisin 6km, põlvetõstejooksud ja rütmijooksud nagu vaja oli.

Kokku saan nädalaga pulsikell Polar M400 andmeil ~44 jooksukilomeetrit + aktiivne kõnd.

Sain aja maha võtta ja oma sotsiaalset ning emotsionaalset karikat täita. Trennid ja liigsöömine ei sobi kokku. Lohutasin end sellega, et tegin sellise toitumismustriga vaid iseendale kahju. Kõike jõuab kui aega planeerida. Mõtlesin pikemalt kirjutada, kuid lisan vahvaid pilte parem.

Mida rohkem ma aega maal veedan, seda suurem soov on kunagi oma maakodu korda teha ja üks mõnus, linnakärast eemal, põgenemispaik luua. Üksi kuluks aega ja närve palju, kuid kui kuskil peaks kunagi leiduma tugev ja töökas elukaaslane, kellega väärtushinnangud ühtiksid, siis oleks üks päris taluhõnguline projekt ootamas. Hakkan vist tõsiselt vananema, et sel nädalal sellised mõtted ja tegemised.

Nali enda kulul on parim.
Ei plaani tätoveerida end kunagi, kuid idee on hea.