pühapäev, 18. veebruar 2018

2km jooksu on parem kui mitte midagi!

Eile sain oma raamatu (Jooksjana sündinud) loetud. Andis rohkem kui oskasin loota. Mõistan palju paremini aeglaselt jooksu alustamist ja Nike, Adidas ja teised tuntud jooksujalatsite tootjad pole enam nii kinnisideeks. Kes tahab joosta see saab joosta. Jooksin lapsena paljajalu murul, põllul ja tunnetasin tuult mis tekib kiirel sammul lipates. Tundub, et on teisigi, kes naudivad seda  ja jooksmine on palju rohkem kui lihtsalt jalg jala ette. Meie põhjused pikkade distantside läbimiseks on erinevad ja igaüks leiab oma. Mina mõistsin, miks mina jooksin ja mis mul puudu oli/on.

 Täna jooksin 2 km edasi ja kõndisin 2 km tagasi. Algused on alati rasked, eriti need otsused "nüüd lähen ja teen", "nüüd lõpetan selle enesehaletsuse", "igapäevaselt natuke liikumist on parem kui kuus ühe korra  ja palju". Head nimepäeva mulle!


Nii, nüüd sooviks sooja ja laseks õlad alla, tõstaks pea üles ja kevadel hingaks kergendatult. Autokool ja muud peavalud möödas, siis juba saab ka rohkem keskenduda jooksudele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar