laupäev, 10. juuni 2017

Emotsioonid

Woop-Woop! Tasus see jagamine ja enda blogipostitused ära...olen Eesti kolmas spordiblogija. Minu jaoks on see midagi vä-ga suurt! Võite ise arvata, kas pisarad silmas või mitte.

Ma ei ole just väga silmapaistev inimene ja esmapilgul võin tunduda isegi kuri või ülbe. Kellel mind lähemalt õnnestub tundma õppida, siis teab, et olen üpris õrnahingeline ja kogu selline egoistlik kuvand on mu kaitsemüür. Ma olen alati imetlenud inimesi, kes saavad hakkama oma eluga, kuigi teel on takistusi ja vahepeal tundub, et kõik on ebaõiglane. Kui otse ei saa, siis saab ringiga, minu ring tundub väga suur ja seda aega, et jõuda kunagi enamuste jaoks elementaarse (kõrg)haridusteeni läheb veel päris palju. Tuleb end mingil viisil üles töötada ja enda madal enesehinnang kõrgeks pumbata, et saaks lõpuks virelemisest välja. Seni kuni olelusvõitlust pean, saan anda edasi oma sporditeekonda ja näidata, et kõike saab, kui on tahe ja julgus proovida. Mul on äärmiselt vedanud oma lugejatega, kes pole kunagi üritanud mu enesekindlust maha tallata. Mul on ülivõrdes vapustav heameel, et osalesin Staadionimaratonil ja Ida-Virumaa heade jooksude sarjas. Ma nägin, et mul on tulevikku!

Lõpuks ometi midagi head sel aastal!

Aitäh kõigile!

Nii õnnelik olengi!

2 kommentaari:

  1. Sa oled sellel viimasel pildid täpselt Grete näoga! No täpselt! Selline krutskeid täis väike tegus plika :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tema on ikka minu näoga. Eks selline ma välja näengi kui vabalt ja omadega aega veedan. :D

      Kustuta