kolmapäev, 12. detsember 2018

Tagasilööke tuleb õppida taluma

Unetus. Selline elutempo ja olematud unetunnid viisid palaviku ja kehva enesetundeni. Keeruline on tabada seda piiri kus juba on vaja sundpuhkust. Nii ma siis püüan end ravida ja unistada taas jooksukava täitmisest ning tööl liikumisest.

Mina olen kõige olulisem ja kõik muu võib mõnda aega oodata. Tegelikult loogiline jätk, aga kui ei proovi ei saa ka teada mil on liiga palju panustatud.

Elu on üldse ehe näide laine all ja harjal surfamisest. Liikumine koosneb löögi saabumisel erineva põse pööramisest, et valu hajutada. Väga sügavad mõtted palaviku udu kohta.

Loodan, et paari päevaga saan taas rajale ja praegune zombie'sus oli vaid teade, et olen kõigest inimene. Leidsin pildi, mida vaadates nägin rahul ennast. Nii vaimselt kui füüsiliselt rahul.

Hetkel domineerib vaimne füüsilise üle. Taas see toitumine, millele mõeldes võib ahastusse langeda. Maitsev on ka kalorirohke ja ümberharjutamine...lihtsalt parema kehapildi saamiseks on väga vaevarikas protsess. Dieedid lõpevad nii või naa tordikuhja hävitades.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar