reede, 7. detsember 2018

Kuues trenn peale Võimatu jooksu

Taastumine läks kenasti, ilmselt veel jätkub mõnda aega, kuid tunne on tugevam kui varem. Peale jooksu meenusid kõik hüved. Kiirem ainevahetus, rohkem toitu ja und ja isu uute treeningute järele. Sel korral kulges kõik üpris kenasti. Lihasvalu on ju alati ajutine nähtus.

Vahepeal jõudsin load saada ja tööl silma paista oma heatahtliku loomusega. Lisaks vabadel päevadel lõunaunesid süüdimatult harrastada. Lapse sünnipäeva korraldada ja elus edasiminekuid teha. Lugeda mitu raamatut läbi ning isegi pubis ja klubis ühel vabal õhtul käia. Ikka eesmärgiga mitte kodus üksi norutada kui laps vanaema juures lõbutseb. Maailm on ikka kirjumast kirjum kui pesast välja hiilida.

Tänane trenn oli rohkem uisutamine kui jooks ja hirmust kõrge pulss ei teinud heameelt. Samas lihased said rohkem koormust ja rahulolu suureneb iga trenniga.

Pole ühtegi ravimit ega inimest, kes suudaks mulle nii hästi mõjuda kui jooksmine. Õnnelik ja tänulik, loon ja usun taas endasse.

Kõik unistused saavad teoks!

Pildike katkestatud Haanja ultrast 2017
Taastuda, haigena puhata ja võistluseid valida on ääretult oluline. Peamine, et silm säraks!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar