reede, 16. november 2018

Otsus-elada õnnelikult!

Kasutasin vaba päeva maksimaalselt. Tegin ja käisin, nägin ja nautisin. Esimene ports piparkoogitainast sai valmis keedetud-sõtkutud. Selleks, et vältida paisumist sain juba osa tuttavatele jagatud. Jagatud rõõm on suurem ja mulle lihtsalt meeldib kokata. Eriti kui on inimesi, kes seda hindavad.

Mandariinid kausis ja lapse soovil piparkooke küpsetatud (poekraamist) ning kaunistatud. Väga vara alustatud jõuluaeg ja üldiselt olen seda meelt, et see möll võiks detsembrisse jääda, kuid kui samal kuul on tulemas viies ja kahekümne kuues sünnipäev, siis miks ka mitte teha meeleolu loomiseks juba hoopis varem kui tuju on.

Sõitsime bussidega ja jalutasime linnas. Toomemäel sai mõnus treppidest jalutuskäik sooritatud-jalad juba vaikselt lubavad jooksusammu teha. Haavad on samuti paranemas ja esimesed võistlusjärgsed tööpäevad üle elatud. Tuleb tunnistada, et mõnus ei olnud ja iga vaba moment tuli istuda, et jalad natuke puhata saaksid. Teisel päeval oli ka mõte juba selgem.

Korjasime tammetõrusid, lennutasime lehti, sõime lõunat Gustavis ja külastasime Kalevi kommipoodi. Mulle oleks küll väiksena selline tore päev meeldinud-Grete jäi samuti rahule. Piparkoogitaigna võrdluseks tõi, et poe omas on palju rohkem suhkrut-seega nämmam. Minu jaoks kõlas kiitusena, sest eesmärk oligi mahedam teha.

Lisan mõned pildid. 

Tuju olla hea ja jagada headust neile, kes pole ka halvematel aegadel selga pööranud. Palju rohkem rõõmsaid inimesi ja tõesti kõik väline ongi sisemaailma peegeldus.

Öösel tellisin veel geelküünalde valmistamiseks komplekti. Grete soov oli koos küünlaid teha-kõik teeme ära!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar