laupäev, 27. oktoober 2018

Elu depressiooniga

Nüüdseks olen leppinud, et pean sellise diagnoosiga elama. Möödunud aastal sain ravimitest kuigi palju abi, kuid mingil hetkel lõpetasin ja tundsin, et saan iseseisvalt hakkama. Umbes pool aastat oligi kõik hästi ning tulin toime oma sisemaailmaga. Paraku muutused ja süvenev üksindus tõi taas tundemärgid halvenevast olukorrast esile ja palju hullemas variandis. Kõik kordus, kuid enesetunde paranemise asemel muutus just kõik väga kurvaks. Selline lõksus olemise tunne. Tahaks ju sellest "oravrattas" elust välja murda, kuid see on palju keerulisem kui esmapilgul tundub. Ega ma praegugi väga õnnelik ole, kuid ma ei võitle endale vastu ega mõtle kinnisideid. Püüan lisada tegevusi päeva, mis tekitavad "olen rahul" tunde.

Lähedased on uurinud, et ega see pole ultrajooksuga seotud, kuid võin vastata, et vastupidi. Jooksmine on miski, mis hoiab mõtte positiivsema juures, eriti kui järjepidevalt jooksuotsi nädalasse mahutada. Jama hakkab siis kui seda aega ei tekita endale või püüan millegi muuga tegeleda, mille vastu ei tunne kirge.

Kõige tõenäolisemalt on kõik alanud sünnitusjärgse depressiooniga, millega olen siiani üksinda tegelemas, Grete saab detsembris juba 5, seega päris mitmeid aastaid enesedistsipliini. Alustasin vankriga jalutamisest ja püüdsin midagi toetavat enda jaoks leida. Lähedased suunasid ka arstile, kuid ega ma ju ei kuula kedagi. Viga oli ikka teistes, mitte minus endas. Ilmselgelt surm ja sünd pisikese aja jooksul mõjuvad laastavalt. Eriti kui tundub, et mitte keegi ei mõista. Leinaaeg puudus ja tuli kohe rõõmus,eeskujulik ja tugev olla.

Hetkel on võim vähemalt minu käes. Suudan elus hoida end ja last ning jooksmisega on ka täitsa hästi. Toitumiskava tuleks ka mängu võtta ja sõbruneda, et veelgi parem tunne endas tekitada, samas see peaks eriti lihtne ja jätkusuutlik olema. 12tunniste tööpäevadega olen oma elu keerulisemaks muutnud ja põhiline energia tuleb vabadel päevadel tankida, samas lihtsamaks, sest pole enam napilt palgapäevast palgapäevani elamist, vaid saab ka lisaks toidule lubada rohkem endale meelepärast.

Õnneks ma pole ainus ja tänavapildis ei saa ju miskit aru, et oleks teisiti. Näiteks linnaliinibussis sõitjad on hommikuti valdavalt kurbade/mossis nägudega.

Selgeks on saanud ka see, et keegi teine ei saa mind terveks teha. Vaid enda tunne loeb.

2 kommentaari:

  1. Loe seda raamatut, kui raatsid osta või laenuta raamatukogust. Äkki saad ka kavadeta? https://www.rahvaraamat.ee/p/l%C3%B5petage-dieedid-elage-tervislikult/1017039/et?isbn=9789949852420

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh soovitamast! Püüan lugemiseks laenutada/osta. Mul see isetegevus ei edene, seega kava tundub mingisugune õng.

      Kustuta