laupäev, 11. august 2018

See nädal saab läbi kahe rühmatrenniga ning tutvustava jõusaali tunniga. Kaks või kolm trenni nädalas on ka igati hästi, mitte minu kohta, aga tuleb leppida. Endiselt on jooksupõud. Teistega koos või võistlusel veel, aga võtta end kokku ja üksi oma mõtetega sörkima ei suuda minna. Ilmselt ei taha tunnistada, et ei saa olla seal kus aasta eest..arenguteel. Kas kõik või mitte midagi?

Positiivse külje pealt vaadates ei põe XS ja S numbrist M-i suunas paisumist. Varem või hiljem elab iga inimene oma kriisid üle.

Tegelikult on hästi õpetlik aasta olnud siiani. Kõik plaanid on pidevalt muutunud ja avastasin ka oma nõrgema poole, mis ei taha/jõua olla pidevalt eeskujuks. Pole osanud õigel ajal puhata. Olen elanud minevikus või tulevikus oma mõtetega ja selle, mida täna ja praegu paremaks saaks muuta olen järjepidevalt edasi lükanud teadmata ajale.

Maailmal on tegelikult nii palju pakkuda. Lihtsalt minu otsused on olnud viimasel ajal väga tulevikku suunatud. Kuidas koolitada laps? Kuidas tulevikus tagada liikumisvabadus? Seega olengi teadmata ajaks enda soovid kuhugi kõrgele kapi otsa tolmu koguma asetanud. Teoorias on kõik üpris lihtne, kuid praktikas tuleb teha valikuid, et ellu jääda.

Keegi õnneks ütlema ei tule, kuid endal on läbikukkuja tunne. Vähemalt eneseusk on taas olemas, mille pealt võib ka ülerapsimata end üllatada.

pühapäev, 5. august 2018

Vägilase jooks Lähtel ja bodypump

Täna oli selle aasta viimane võimalus Vägilase jooksust osa võtta. Kokku oli 3 etappi ja osalesin neist esimesel ja viimasel. Narva kahjuks ei jõudnud.

Grete läbis taas pisikeste inimeste raja ja sai ühe diplomi seinale lisaks. Ka jäätis leidis oma koha kõhus.

Tänagi oli üpris keeruline end veenda rajale jooksma, kuid reisikaaslane, kes tutvustas mägesid ja Madeirat oli ka esimest korda jooksuüritusel ja sain omaltpoolt veidi seda maailma tutvustada. Loomulikult oli endal ka lihtsam takistusi ületada kui tugevam inimene abistamas, seega läbitud ja hea emotsiooniga. Jalutamist oli ka tõusudel, kuid eesmärgiks oligi rada läbida ja tutvuda takistustega. Igatahes tundub, et üks Vägilase jooksudel osaleja on uuel aastal juures.

Eriliselt jäi meelde SPA, mille muda ei saanud ka kolmanda peapesuga täiesti juustest välja. Väga vahvalt porine takistus. Usun, et mudakollidest tehtud pildid on ootamist väärt. Endale tundusid esimesed kolm kilomeetrit piin ja pärast oli juba kuidagi kergem. Mida kauem on joostud, seda lihtsamaks kuidagi läheb, vähemalt minu puhul ja alla maratoni distantsidel.

Lumekahurid värskendasid korralikult. Veepunktid olid igati päevakohased. Isiklikult ei nuriseks millegi üle. Kõik oli hästi.

Õhtul käisin sõbrannaga rühmatrennis ja taas oli au tutvustada esmakordselt Bodypumpi. Küll järgmistel päevadel saan kuulda kuidas tema lihastel läheb.

Päeva ja nädala lõpetuseks võiksin öelda, et läks igati korda. 4 rühmatrenni, üks võistlus ja kaks tõstmist ning jalgadel seismist/liikumist nõudvat 12h tööpäeva. Kui on vajalik koormus käes tundub ka elu palju ilusam.

Ei taha ära sõnuda, aga ma olen tagasi omas elemendis. Võtan tööd trennina ja vabad päevad saab samuti sisustatud rühmatreeningutega. Uuel nädalal kohtun ka jõusaaliga ja vaatan mis seal ära teha annab. Enda eesmärgid on tagasihoidlikud, sest teada tuntud tõde on see, et saad nii palju kui ise tööd tulemuse nimel teed nii vaimset kui füüsilist. Kui nõrgad lihased saaksid tugevamaks ja aja jooksul peegelpilt taas meeldima hakkaks oleks ideaalne.


kolmapäev, 1. august 2018

Kui on liiga palav, et magada

Kuidas stress, õhtused liigsöömised ja tubane eluviis vormi laastavad, enesehinnangut alandavad ja jõuetuks muudavad?

Mina tundsin esialgu, et ma pole piisav. Ei jõua lapsele töölt lasteaeda õigel kellaajal järgi. Tuli pidevalt õde paluda, ent alati ei saanud ka tema koolikohustuse tõttu päästeingel olla. Seega tuli mul töölt varem lahkuda-õnneks oli tööandja mõistev, kuid endal oli siiski kehv tunne. Tööl tundsin end järjest ebapädevamana ja kui kaastöötajad lahkusid tundsin veel enam end üksi..nii tööl, kodus, jooksurajal. See mõte hakkas söövitama ja lähedased väitsid, et tuleb puhata/keskkonda vahetada ning küll paremaks läheb. Otsustasin loobuda jooksmisest, sest hoidjata ei saa neljaaastast koju veel jätta, eriti kui jooksuteemal vesteldes tulevad laused"tema tahab kaasa või nutab kodus üksi". Mis seal ikka, püüdsin parem lapsevanem olla, aga jätsin end unarusse. Olin tänulik kui õde sai autokooli sõidutundide ajal olemas olla.

Mingil perioodil toimus kuidagi palju toredat mu ümber ja lootus oli uutest asjadest kinni haarata ja proovida, kuid viimaks tuli valida paar olulisemat, et mitte täiesti hulluks minna.

Nüüd kui on olnud suvi täis vabadust liikuda ja saavutada pole endiselt seda hoogu.  Vähemalt suhted on lähedastega korda saanud ja lootus, et septembris ka pisikesed trenniajad leian on täiesti olemas. Tuleb kodust välja saada, et korraks pea olmemuredest tühjaks raputada. Vana ja "hea" tööle, koju pessu, kõht silmini täis ja magama rutiin tuli tagasi. Hommikuti isu ei olnud. Kõik jama, millest olin juba loobunud ja arvasin, et enam lõksu ei lange tuli hoobilt tagasi. Miks? Nii tundus lihtsam oma tunnete ja tegevusetusega toime tulla. Stressisöödikutele- ei, see endiselt ei aita. Homme hakkan tubliks ja siis esmaspäeval ja nii edasi vana plaat hakkas peas mängima. Kõige keerulisem ongi ennast mitte süüdistada ning selle asemel pisitasa liigutama hakata.

Hästi lihtne oleks blogi sulgeda ja kirjutada, et "läksin paksuks ja kunagi enam ei jookse", aga tuleb tagasi tulla ja end taas hästi tundma panna. Esialgu abistavad rühmatreeningud Fitlife klubis ja mõned rahvaspordiüritused. Need jahutavad jäätisekilod tuleb ju tasa teha.
Hommikul peale esimest 24h jooksu-just nii rahulolev peaksin igapäevaselt olema.

Mõtlesin ka maratonikogujate peale, et kui esialgu tundusid hullukesed, siis nüüd vaatan, et seltskonna, lihtsalt liikumise ja läbimismõttega on see jooksuteekond palju lõbusam. Aeg ja kindlad numbrid ning kehv vorm pole üldse head sõbrad. Seega Sillamäe ultra saab tore olema. Ei mingit 5:30min/km, vaid katsetus kui kaua jõuan järjest joosta täitsa rahulikult.