kolmapäev, 6. juuni 2018

Juba ongi juuni

Jorisedes läheb ikka ilus aeg märkamatult kaduma. Eile sain lisaks hommikusele 3 km jooksule läbitud ka õhtul 5 km. Lisaks tuju muutus tunduvalt paremaks kui sain loa teooriaeksamile minekuks-kas õpetaja ei soovi mind väga enam juhendada või jooks aitas üldisele keskendumisele kaasa..pigem viimane variant. Nüüd tuleb kõik uuesti veel üle lugeda ja kui saan oma ajutükikesed pusleks tagasi siis ongi lõpp paistmas autokooli saagale..enne uut aastat võiks ju lube näha.

Soojad ilmad on asendunud jahedatega ja viimased stressirikkad nädalad tööl. Üldse ma suudan kõik palju keerulisemaks mõelda oma kohati haiglase kohusetundega.

Õde on äärmiselt suureks toeks olnud. Koos on hea liikuda ja homme ehk saab sörgiringi teha. Mõni päev on juba täitsa tore, aga järgmisel ainult puhkaks pea padjal ja lülitaks end välja. Hullem madalseis peaks ju möödas olema, aga ometi võtab kõik aega. Vähemalt ei võta enam kõike iseenesest tulevana. Ikka liikumises peab olema, et põhi saaks alla ja edasi lihtsam oleks. Tuleb see sisemine motiveeritus leida-no kus ta peidus olla võiks?

Liialt teoreetiline on kõik, tahaks juba tegusid ja tulemusi. Vähemalt samm edasi, et taas oma mõtteid jagan. Tunnen heameelt nende kõigi üle, kes vaatamata igasugustele takistustele on tegutsemas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar