laupäev, 31. märts 2018

Midagi hingele

Võite vaid aimata kui keeruline on tagasi aktiivseks inimeseks muutuda. Jalad ja käed külmetavad alatasa ja miski justkui ei motiveeri taasalustama. Paar nädalat isegi õnnestus toitumist rohkem jälgida, kuid kui elu viskab kõikjale lumepalle ja lammutamiseks jõudu pole, siis ühel hetkel leian end šokolaadi või saiakesega lohutamast. Eesmärgid on hetkel nii imepisiked ja isegi neid ei suuda täita. Selline hale vari endast. Õnneks paar inimest usuvad minusse rohkem kui tänasel päeval mina ise.

Täna aga oli viimane päev soodusega registreerida Sillamäe Ultrale. Küll ma jonnisin, et pole ju trennigi teinud ja leidsin veel sada häda. Samas ju teist korda oleks võimalus joosta lähedal 24h. Küll lohutati, et hooaeg alles algab ja sügiseni aega küll ning nüüd ma registreeritud olen ja osalus tasutud. Ma ei tea veel kuidas see ööpäev jooksu möödub, aga äkki on just see see miski, mis mul puudub. Nüüd tuleb mugavustsoonist end välja lükata ja liikuma hakata.

Nädalake saan vabalt treenida ja edasi tuleb juba nuputada taas, aga kui hoo sisse saan on juba palju lihtsam. Tuleb see taaskäivitus ära teha. Vähemalt on midagi ootamas ees...

Autor:Anna Markova

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar