pühapäev, 31. detsember 2017

Nädal 5 maratoni suunas - minu vabadus

Nädala alguses viisin Grete maale. Viisime maale piparkooke. Oli kaks tööpäeva ja neljapäeval käisin Bodypumpis, ülejäänud nädala olin teisiti aktiivne. Hommikuti tegin kätekõverdusi.
Kraav sai lehtedest puhtamaks ja vesi pääses voolama
Sai ilusti õlitatud, isegi mütsile jätkus
Ilusat vana aasta lõppu!
Ka ilma trennita saab olla aktiivne. Vaheldus kõigele.
Nagu näha- olen õnnelik!
Uuel aastal uue hooga trennilainel!

neljapäev, 28. detsember 2017

Asjad mida peaks ja võiks, aga tegudeni ei ole sel aastal jõudnud.

  • Osta vahurull! Kui palju ma olen poodides vaadanud ja mõelnud, et oleks tore lihashooldusele ka aega panustada. Kuidagi on koguaeg tundunud kallis ja kui raha on, siis pole kohanud sobivat ja nii ongi see väljaminek tegemata ja minu jalad rullimist pole näinud. Soovitan teistele ja usun, et aitab, aga ise selline patune selles osas.
  • Käi massaažis! Jaa, ma lausa kaks korda panin endale aja ja siis tühistasin, sest tuli võistlus/autokool ette. Kuidagi ei saa pihta, aga jällegi täiesti mudimata. Õpilased teevad hea hinnaga ja ilmselt ka püüdlikult seda kehahooldustööd.
  • Loe Jooksjana Sündinud raamat läbi. Juba päris mitu aega nimekirjas aga laenutamiseni pole endiselt jõudnud.
  • Värvi vann valgeks! Mul on selline koledalt kollakas ja hooldamist vajav pesukoht. Mõte on aga tegudeni ja ehituspoeni pole jalad kandnud.
  • Ilmuta pildid ära! Alates õe ja venna lõpupidudest siiani oleks vaja kõik paberile saada. Mõnus on aeg-ajalt neid vaadata ja ohata..meenutada möödunud aegu. Kõlab nagu vanainimene.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et taastumisele panustatud aeg on vähene. Olen selline rähkleja ja otsest taastavat peale jalutuskäikude ja iseseisvate venituste polegi olnud. Peab uuel aastal kõigi taha linnukesed tehtud saama.
Vähemalt reisil sai käidud ja kaugusesse vaadatud. Loob ka selgust ja aitas rahus mõelda mis on tehtud ja mis veel saaks paremini teha.
Mida Sina pidevalt "unustad"?

kolmapäev, 27. detsember 2017

Neljas nädal maratoni suunas - tekitas kahtlusi

Nii, nüüd on vaja taastuda helgest meeleolust ja tuima rutiini sisse taas vajuda. Aus olles sai ikka rohkem söödud kui vaja oleks olnud, aga nautisin igat ampsu. Vähemalt 60 kg veel kaal ei näita, seega igati graafikus ja tublike talvekuu kohta. 2 toorjuustukooki ja nii 4 kg piparkoogitainast ise tehtud - õnneks jagasin kõike sõbralikult. Tegemisrõõm on suurim ja nähes/kuuldes, et taldrik tühjeneb/kiidusõnu tekib ikka armas tunne põue. Kui rutiinist välja pääsen oskan muud peale jooksu/trenni ka isegi.

Esmaspäeval kõndisin toorjuustu Prismasse ostma ja koju umbes 4 km 42 minutiga. Oli autokoolipäev ja rohkemaks jaksu ei jätkunud. Kui õpin vajan ka rohkem puhkust ja uni on eriti armas.

Teisipäeval Bodypump Fitlife Eedenis.

Kolmapäeval jooksin 5 km 27 minutiga. Oli libe ja talvine.

Neljapäeval taas Bodypump Fitlife Eedenis.

Reedel kaks trenni enne jõulutamist. Kõht-selg-tuhar ja Bodypump.

Laupäeval ei jooksnud nagu kavas.

Pühapäeval ikka jõulutasin.
Meil olid ääretult toredad jõulud, ootamatud üllatused ja isegi jõuluvana käis.

Ja isegi sel nädalal pole märkimisväärset trenni teinud. Käisime kelgutamas natuke ja kahel hommikul natuke alla 100 kätekõverduse ja 50 tuuris kõhu-ja seljalihaseid ning kükke ka. Vahepeal läks lugemine Grete naljade tõttu segamini. Vähemalt liigutasin ja päris hukas veel pole.

Kahtlused on enda plaanis 3:30 joosta maraton...juba 21.jaanuaril. Päris raske on joosta ja lihastrenn tundub palju ahvatlevam. Samas ongi väljakutse. Juba läbimine ja meeldiv seltskond kutsuvad jalgu joonele vedama. Kellele ma ikka pean enda sisemist tugevust peale iseenda tõestama? Mitte kellelegi, seega kulgen omas tempos ja elan ka vahelduseks.

Viimane asi mida päevas näha soovisin oli telefon. Oh neid sõnumeid ja Facebooki hullust ja "mul on suurem kink kui sul" hooaega. Mulle meeldivad jõulud, kuid sotsiaalmeedias võiks olla sellisel ajal täielik vaikus. Kingiks tähelepanu/aega mitte kingitusi. Pööraks tähelepanu omadele ja kui kõik mõnus läbi alles taas avastada või paar pilti oma tegemistest postitada. Laigid kedagi õnnelikumaks ju tegelikult ei tee, see on võlts ettekujutus. Pika ja segase teksti mõte on see, et päriselu on nii palju tervem ja pakub hingele meeletult rahutunnet.

Elage! Ära pööra teistele "ideaalsetele" tähelepanu, Sul on oma elu elada!

Kelguta, jaluta, veereta võimaluse korral lumepalle!

Täna püüaks ikka mingi trennilaadse asja ka teha. Homme ja ülehomme selle aasta viimased tööpäevad veel elada üle.

laupäev, 23. detsember 2017

Kas täitsin aastal 2017 antud lubadused? 8 uusaasta lubadust!

Alustame ikka algusest. Kas 2017 kirja pandud lubadused said täidetud?
  • Hoian jooksurõõmu. Jaanuarist taas jooksukava järgi treenimas. - Püüdsin kõigest väest. Rõõmu jaanuaris veel väga polnud, kuid tahtmine oli. Treenisin kava järgi nii palju kui võimalus oli.
  • Tegelen toitumisega, sest laiskus on juba enese eest põgenemiseks muutunud. - Nüüd aasta viimastel kuudel olen end jälgima hakanud, aga päris sportlaseks ka ära veel ei lähe, las jäävad need pisikesed rõõmud (hädaabi valuvaigistid magusa näol). 
  • 2 ultrajooksu. - Plaan oli hea, kuid jooksin vaid 6h jooksu Sillamäel, Haanja ultra 100 oli õpetlik ja jääb igavesti meelde kui esimene ja loodetavasti viimane katkestamine. Viimase Öö unistusest loobusin ja veedan aastavahetusel hoopis aega talvevõlumaal kallite inimestega hubasust ja lähedust nautides.
  • Nutan vähem. - Kindlasti vähem kui 2016a. ja isegi rõõmupisaraid tuli sekka sel aastal.
  • Ei muretse asjade pärast, mida muuta ei saa. - Muretsen tegelikult aeg-ajalt ikka, aga pisikeste sammudega enesearengu suunas.
  • Hindan end rohkem. - Absoluutselt!
  • Püüan olla avatum. - Tuleb välja, et saan sellega ka hakkama.

 2018 aastal luban:

  1. ...lõpetada autokooli ja olla tubli juht. Tänu lubadele saaksin ka peale Ida-Virumaa ja Tartu jooksude muid kiidetud ja mõnusa meeleoluga üritusi väisata.
  2. ...läbida ühe ultrajooksu ja vähemalt 3 maratoni.
  3. ...õppida end 100% armastama.
  4. ...luua ja katsetada.
  5. ...ületada kõik isiklikud jooksu rekordid. (Läheb keeruliseks, aga vähemalt kui on lubadus siis tuleb pingutada, et ka täita suudaksin)
  6. ...säästa end ja raha.
  7. ...pühenduda endale ja tegutseda enesetundest lähtuvalt.
  8. ...treenida 2019a toimuvaks 24h jooksu MM-iks. Loodan, et saan taas midagi uhket korda saata.
  • Mõnusaid jõule ja nautige ilma!

    Armas lugeja, millised on sinu lubadused uueks aastaks? Kas annad lubadusi või pigem naerad "uuel aastal tubliks" sõnakõlksude üle?

neljapäev, 21. detsember 2017

Tänutunne, austus, eneseväärikus

Tuli tuju kirjutada. Homme on vaba päev ja kogu päev mõnusasti sisustatud. Pidin küll trennist puhkama, aga otsustan ikka oma peaga (mis vahel pole just kõige parem valik, aga väike isekus on hea), seega 2 trenni enne jõuluroogi on igati leevendav asjaolu. Pealegi, ma lihtsalt vajan midagi peale jooksude, seega kõht-selg-tuhar ja bodypump saavad homme tehtud. Lisaks saan sõbranna Anniga kingikesed vahetatud ja õhtul reisikaaslast viimaks jälle näha.

Üldse ma olen jõudnud sellisesse faasi, kus elu tundub väga elamisväärne. Unetunnid on paremuse suunas liikunud ja kindlasti palgatõus ja seeläbi kasvav turvatunne aitasid sellele kaasa. Uuel aastal saab ilmselt ka kõrvale panna pisikesi summasid, siiani pole olnud üldse võimalik kogumisfondi teha..ikka tekivad aeg-ajalt ootamatud kulutused ja lapse pealt kokku ei ole võimalik hoida. Ma elan, ma saan minimaalsega hakkama ja edasi on kõik juba rõõmustav.

Vahepeal mõtlesin juba vahetada ala ja fitnessi peale üle minna, aga mul on ikka oma jooksu vaja. Eilegi lihtsalt jooksin end pingetest tühjaks. See on imeline teraapia. Ei pea kellegi peale karjuma ega asju loopima, lihtsalt põgene ja jookse kuni hakkab hea. Toitumist jälgin ka, seega keha võib lihtsalt kaunima vormi võtta.

Mõtlen jõuluajal alati oma toetajatele. Sel aastal käsikirjas kaarti ei saatnud, kuid meilisin soovid teele. Mõnele ikka kook tegemata - ma ei unusta Teid! Olete kindlasti süüdlased minu elu paranemises, andsite võimaluse sõita end tõestama ja selleläbi enda väärtust hinnata rohkem. Tänaseks püüan teha tööd enesekontrolliga..esialgu siis magusatarbmine mõõdukalt ja tegeleda väärtuste paika saamisega. Julgen olla juba nõrgem ja tunnistada, et alati ei jaksa ega suuda. Ma olen kõigest inimene.

Saan kasvada ja olla tänulik igale lugejale, et ikka enesearengu suunas mind minema utsitate. Austan kommentaare ja väärtustan arutelusid. Aitäh, et olete olemas!

Minust võib veel nii asja saada ja sisemise tühjustunde asemele tekib aja möödudes õnn ning minust saab areneda sooviv naine, kes on siiralt rahul oma oleviku ja tulevikuga.

Tänades,

Teie Karmen

laupäev, 16. detsember 2017

Kolmas nädal. Keha tugev, jooksud nõrgad.

Eelmisel pühapäeval pidasin oma sünnipäeva number 25, tegelikult ei pidanud otseselt aga sain aasta vanemaks. Õhtul käisin ka Bodypumpis ja täitsa mõnus enesetunne oli peale õe tehtud võileivatorti ja magusaid kooke veidi ka liigutada.
25 ja 4
Esmaspäeval tegin kiire otsuse ja käisin varahommikuses Bodypumpis. Lisaks oli autokoolipäev. Täielik vaimne murdumine. Tulid kõik emotsioonid pinnale. Miks ma 5a tagasi kooli ära ei lõpetanud- süüdistasin end ja endist elukaaslast ja olin üldse selline  näost punaseks nutetud olend, ma kartsin põruda ja kõike valesti teha alates autoukse avamisest lõpetades tuledega. Lõpuks kosmeetika päästis ja võtsin end kokku-liikusin autokooli suunas. Kaks esimest sõidutundi said platsil tehtud ja ülihästi. Null korda suri auto välja ja ma tunnetasin kõike. Kes ei tea, siis ma vihkan autosid just sellepärast, et mul lube pole...lapsik. Õhtul oli veel teooriatund ja testis kukkusin mõnusalt läbi, nii hale hakkas, aga teise korraga sain tehtud..vigaselt aga läbi. Hämmastav, et kunagi tegin suhteliselt hästi teste ja sõit möödus koguaeg autot väljasuretades, nüüd justkui aju poleks aga tunnetus on. Igatahes teen tööd ja püüan selle etapi kevadel lõpetada ja need vajalikud load kätte saada.

Teisipäeval õhtune Bodypump.
Küünlaasjad leiab https://blog.itshop.ee/et/
Kolmapäeval olin väsinud ja puhkasin. Keetsin kapsahautist, kasvatasin last - halva  käitumise taga olid lasteaias  löövad poisid - lõpuks  otsustas avaneda ja muredest  rääkida. Emalõvi minus tärkas ja tuli ka õpetajatega jutuajamine järgmisel hommikul. Tegin taas geelküünlaid, mis läksid järjest hullemaks.

Neljapäeval õhtune Bodypump. Kükid 10 kg ja triitsepsi jaoks 5 kg ketas 2,5 kg asemele. Natuke tõstsin raskusi, siiski keskendun eelkõige õigele tehnikale. Aa..5kg kettaga jalalugu ka, soovitatakse isegi ilma raskuseta teha, sest kiire ja intensiivne aga kuna jalg on võimas...siis miks mitte.

Reedel 8 km jooksu. Pulss tahtis liiga kõrgele minna ja kõik lihased liikudes andsid märku- heii, olen siin ja kasvan/arenen. Igatahes raske, tempo oli aeglane kuid pulss näitas, et tuleks veel rahulikumalt võtta. Jalad uisutasid ka kohati ja tibusammu tuli sisse.

Laupäeval oli 21 km plaan. Paraku peale 5 km hakkas pea kohutavalt valutama ja süda läks pahaks. Tempo oli ülirahulik aga pulss jäi 170 juurde. Jalutasin koju ja lamasin 15 minutit koridori põrandal. Väga halb oli olla. Hetkeks tuli luuseri tunne, kuid peale venitusi ja pesu ning filmi tuli juba inimese tunne tagasi. Vähemalt läksin ja liikusin, ausalt- üldse ei tahtnud aga tuli trenn ära teha. Keha näitas, et tuleb puhata. 6 km ja koju ära oli kõik, mis suutsin panustada.

Pühapäev ja plaanis Bodypump.

Selline lihastrenninädal. Minu kahest Bodypumpist nädalas sai neli. Eks püüan kasutada oma proovikuud täiega ära. Samas tean, et jooksu peaks rohkem olema. Igatahes kõik peale jooksmise oli nauditav, ootan uuelt nädalalt teadlikumat liikumist ja tuleks anda lihastele rahu. Samas on mõnus tunda ja näha arengut. Eile hommikul märkasin kaalul 55,9 kg. Muidu detsembris tiksub kaal 58-60kg juures. Vabandust rasvarakud, olen teadlik ja naudin tervislikumat toitu. Eesmärk on liiga ilus, et end saboteerida.

Üleval 22.11 ja all 10.12
Kink iseendale, toitumine kontrolli all.

Kuidas unega lood? Täitsa magan juba. See tühi päev oli kella laadimiseks, tegelikult tudusin hästi.
Ja trennid + tänan pump tuleb lisaks:

kolmapäev, 13. detsember 2017

Lugejate soovil...

Tahaks kuulda, et kui hästi sul õnnestub ühildada töö, trenn, lapse kasvatamine ja muud huvid nii, et ükski ei kannataks. Aus vastus oleks, et alati kannatab miski või keegi. Üldjuhul ema-lapsevaheline aeg jääb väga üürikeseks ja emotsioonid võtavad väga sageli võimust ja hääl võib ka kõrgustesse jõuda kui hommikune riidessepanek venib paarkümmend minutit. Lasteaias on laps ideaalne ja kõik õpetajad kiidavad, et kõik kasvandikud võiksid temasugused olla. Kodus aga on mul sageli põrguline ja pole harv juhus kui jään ööunne enne teda. Tubased trennid olen varem teinud nii, et panen Nukitsamehe või Siin me oleme (lapse lemmikfilmid tasuta videolaenutusest) telekast käima ja saan oma rahutunni. Emana olen kohati juba päris läbikukkunud (laps 1,5a lasteaeda, toitumine valikuline- vanaema headus ja minu enda mugavuse tagajärg). Samas ega paremini oma olukorras poleks saanud ka ilmselt. Kõik kogunenud emotsioonid tuleb minu peal välja elada ja rahulik rääkimine ja kallistamine on vahel kui piisaga tulekahju kustutamine. Ülepäeviti tahaks peast kinni hoida või jumalat paluda. Samas on ka neid päevi kus jooksemegi koos naerdes lasteaeda ja uinume kaisus. Sõbrannade jaoks mul aega ei ole..väga harva jõuan pikemalt suhelda või tunnikeseks kohtuda. Tuleb planeerida palju ja trenn on väga kõrgel kohal. Kuna ka enamus endiseid sõbrannasid on kas pidutsejad (alkohol nädalavahetuseti) või suitsetajad, siis pole ka erilist huvi suhteid soojadena hoida. Olen alati pisut imelik ja kiiksuga oma tutvusringkonnas olnud. Nüüd tean, et leidub teisigi tervislikust eluviisist huvitujaid ja mustvalgest maailmast hakkab veidi värvilisem kujunema, see kõik aga tuleb ajapikku.

Tugirühm koosseisus vanaema, ema ja õega on siinkohal suureks abiks. Kuna elangi õega koos veel selle kuu, siis saan lasta oma tütre lasteaiast koju tuua ja ka mõnel hommikul  kohale viia, sellega olen talle päris suure pinge kohati pannud peale. Teen trenni peale tööd, seega minu tavapärane trenn algab peale kella 19.

Mis on sinu strateegia siis, kui tuleb ootamatu tõrge, kui trenni ei saa minna ( laps jääb haigeks, ise tõbine, pead kuhugi minema)? Kõigepealt ilmselt nutan peatäie, siis helistan emale ja uurin, kas ta saaks haige lapse enda juurde võtta (vanaema on alati kodus). See nutt ei aita, aga emotsioonid on kuidagi puhtamad ja rahulikum on pärast olla. Tavaliselt püüan trennid ringi mängida kui muud üle ei jää. Laupäevane pühapäevasele vabale päevale nihutada või kui enesetunne lubab hommikul ja õhtul teha - vähemalt praegu teeksin nii. Praktikas tuleb palju end ikkagi kokku võtta - oludele selg pöörata ja nohu ning köha haigusena ei tunnista. Kui kõik korraga, siis tuleb leppida, vaatan jooksuvideoid ja joon kuuma teed. Kui kuhugi pean minema ja näiteks on vaba päev töölt, siis võtan lapse kaasa ja pole probleemi. Korra töölgi ja rühmatrennis koos käidud - veega värviraamat kaasa ja natuke on rahu.


Kui emotsioonide asemel saaks kuulda eesmärkide saavutamise strateegiast ja võtetest ning siis rakendamisel saadud tulemustest, siis oled jõudnud uuele tasemele ja kogemuse jagamine saanud uue sisu. Minu põhiline strateegia ongi kõik ise teha. Ise jooksen, ise treenin - jah, suunajad ja toetajad on, kuid töö tuleb endal ära teha. Mul on motivatsioon triivida esikümnesse naiste 24h jooksu edetabelis ja sinna ma väikeste sammudega jõuda soovingi. Lihtsalt avan aeg-ajalt seda tabelit ja mõtlen, et ühel päeval on minu nimi ka nii kõrgel. Oma emotsioonidega tuleb veel palju tööd teha. Liiga palju läheb korda ja headust on kurjasti ära kasutatud. Tuleb seda kaitsekihti veel kasvatada ja valida inimesi, kellele end täielikult avada - igaüks ei ole väärt päris mind nägema. Enda vigadest tuleb hakata õppima. Haigena ei võistle ja trennidega end ribadeks ei tõmba. Teooria on justkui paigas aga praktikat tahab kõik saada, et tuleks sujuvus ja suudaksin emotsiooni asemel kainet mõistust kasutada. Ilmselt palju tuleb elukogemuse ja ka erinevatelt võistlustelt saadud suhkru ja soolaga.


Trennid on minu teraapia ja viis endaga toime kuidagi tulla. Igati parim valik mu elus kui seda oleks meelemürgid või muu end kahjustav tegevus olnud. Lisaks mul on tütar, kes ei lase end päris ära kaotada ja õpetab elus pisiasjadest rohkem rõõmu tundma.

Foto:Margit Partei


laupäev, 9. detsember 2017

Teine nädal. Fitlife Bodypump ja jooksud

Esmaspäeval puhkasin 16 km jooksust. Tegelikult käin autokoolis (Sõiduõppe.ee) ja püüan suurepäraseks liiklejaks saada...seega kavas olnud rühmatreening jäi ära, mis on kurb, aga samas lihtsalt ajaliselt ei jõua.
Üks õnneliku mina pilt ka vahele vaatamiseks, et mitte liiga ametlik ja kuiv näida. Vahel ikka naeratan ja naeran ka
Teisipäeval käisin hilisõhtuses Bodypumpis. Sain teada milliseks nuudliks muutunud olen. Jõud on kadunud- eriti kätest. Tütart ju ka enam väga tihti tassima ei pea ja kätekõverdusi teen valdavalt põlvedel. Taandarenguks ka päris ei pea seda, kuid pigem uus algus kehavormimisel. Küll ma alles tudisesin...eriti käed. Kui aasta või kaks tagasi tegin juba biitsepsit 10 kg kangil, siis praegu 5 kg oli juba oh kui raske. Õlad 2kg hantlitega...kunagi võis 4 kg  juba kätte võtta. Kodus oli hambaharja ka keeruline käes hoida. Mõnus...kohe tunda, et puhkerežiimis lihased said üles äratatud.

Fitlife motiveerib ja üle tee trennis käia on luksus. Kiiresti koju ja pessu-tuduma. Enne trenni tegin lapse ühte lemmiksööki. Tema soovis sünnipäevaks katusuppi (kartulisuppi) ja selle ta ka sai, natuke sünnipäevalikum tähistamine tuleb ilmselt pühapäeval kui vanaemad ka kohal. Ka mulle maitsevad supid, aga kui aus olla, siis tihti teha ei taha...ma lihtsalt võin kogu poti tühjaks süüa-seekord lihtsalt tegin pisikesse potti. Laps oli rahul, ise samuti ja teiste arvamus väga korda ei lähe. Koostegemine ja ühistest hetkedest rõõm maksab palju rohkem kui plastikust mänguasjad. Trennist saabudes võttis mind vastu naerupall, kes ootas unejuttu Laura raamatust ja saigi koos uinutud.

Kolmapäeval jooksin 7 km, keskmine pulss vaid 129 l/min ja keskmine kiirus 5:42 min/km. Hurraa...sain oma palgatõusu mida väärt olen.

Neljapäeval käisin Bodypumpimas ja võtsin 5kg kangile, kükid ja selg 10 kg raskusega. Juba oli mugavam, samas keha veel teisipäevasest õrnalt lihasvalus.

Reedel trennivaba.

Laupäeval 18 km jooksu. Läbisin hoopis 16 km, sest 6 päeva järjest tööl tegi päris uniseks ja dušš ning voodi ahvatlesid.
Pühapäeval minu sünnipäev number 25 ja uue bodypumpikava esitlus. Trenni jõuan ikka. Kuigi kava järgi oleks täiesti vaba päev. Sünnipäeval võib isetegevust teha.

Minu jooksuhooaeg 2017

Minu hooaeg algas väga keeruliselt. Esimene jooks oli tegelikult Ida-Virumaal toimunud Kindral Tõnissoni jooks. Suutsin rajal täiesti ära eksida, koos minuga paar inimest veel. Samas oli vahva esimesena finišeerida ja näha tagumiste meeste nägusid. Vähemalt sai künkaid katsetada ja tore oli sellegipoolest. Hea, et ikka otsustasin kokkuvõtte teha, sest muidu ei oleks üldse enam meeles olnud.

Narva Energiajooksul ei tundnud end üldse kindlalt, trenni oli liiga vähe tehtud ja ootasin pingsalt oma pühhiaatriaega, et lõpuks oma vaimse seisundiga tegeleda. Enne Vägilase jooksu sai see elumuutev samm end aidata tehtud ja kõik hakkas justkui elus liikuma. Kirjutasin elulugu vihikusse ja püüdsin endale andestada "vead" ja leppida sellega, et ei tohi muretseda asjade pärast, mida muuta ei saa. Tore oli näha esmakordselt oma silmaga Mardot, Heikit ja Heimarit ja nende kolme mehe toel see esimene seiklusjooks läbida. Tõstsid meessoo mainet minu silmis ja andsid kõvasti julgust, et teinekord oma mugavustsoonist välja tulla ja midagi uut ja põnevat proovida.

Ida-Virumaal tunnen end kui kala vees. Nii see naiste staadionimaratoni rekord mulle tuli. Mind armastatakse ja see tunne on vägev, nagu täiesti erapidu ja poolehoid.

Lähtel läbisin raja Mardoga ja taas väga äge loodus, künkad ja takistused. Veeliug oli eriti huvitav ja uudistamist jätkus. Sai ka jalad kõhu alt vahepeal välja tuua.

Rakvere ööjooksult ootasin uut 10 km rekordit, mis jäi purustamata, aga ega kaua mossitada ei saa. Positiivne oli see, et kohtusin esmakordselt Gerlyga ja ehk õnnestus tallegi veidi motivatsiooni jagada.

Tallinna Maratonil oli tagasihoidlik plaan, aga väga ilus ja hea kogemus. Ei olnud liigset pingutust vaid kulgemine ja palju lobisemist, nagu maailma lihtsam tegevus oleks maratoni läbida. Tempomeister Andruse kõrval taas nagu broneeritud koht. Isiklik rekord tuli mahedalt.

Iisaku Rahvajooks tuli juhuslikult, kiirustades, kuid naiste esikoht tuli üpris ootamatult. Mäest üles ja alla- nii see käis.

Viivikonna on maagiline ja seekord läksin nautima. Jah, jooksmist saab ka nautida, ei peagi alati hingetu olema. Ja minu viimane koht tuli, tahtlikult ja planeeritult.

Sillamäe oli mõrudalt magus. Sain eesmärgi täidetud, et Heleeni rekord üle teha, kuid oli minust palju võimekamaid jooksjaid. Lisaks tekkis kellaprobleem ja läksin liiga närviliseks. Õpetas rohkem teekonda nautima. Neljas koht, kuid kodus leidsin kivi-minu nioobium ja aitäh kallile tütrele, kes oskab üllatada kui seda kõige rohkem vaja läheb.

Haanjas olid lootused suured, kuid tervis ei jõudnud tahtele järgi. Otsustasin enda heaolu põhjal see piin lõpetada ja kunagi taas proovida ja võita. Esimene katkestamine.

Üldse on nii palju kohtumisi ja esimesi kordi olnud, et patt oleks nuriseda. Maratoniaeg paranes veidi ja paar esikohta tõstsid meeleolu. Kindlasti arendav, õpetav ja meeleolukas aasta jäi seljataha.

Suured kiidusõnad treeneritele Cris ja Hasso, kes on mul silma peal hoidnud ja vahel pilvedelt alla tõstnud!

10. juuni 2017Narva Energiajooks21,1 km1:55:54
2. juuli 2017Vägilase jooks, Tartu8 km1:01:00
18.-19.juuli 2017Ida-Virumaa staadionimaraton42,195 km3:48:20
7. August 2017Vägilase jooks, Lähte8 km1:07:35,8
12. August 2017Rakvere Ööjooks10 km47:47:00
10.september 2017SEB Tallinna Maraton42,195 km3:42:35
17.september 20175.Iisaku Rahvajooks6,2 km27:42:00
29.september 2017II Viivikonna Elamusjooks2,6 km15:12
30.september 2017Sillamäe 6 tunni jooks6h63,960 km
28. oktoober 2017Haanja Ultra 100100 kmKatkestasin 26km

Treener Cris Poll
- Karmeni hooaeg 2016/17 läbi minu silmade: Sellele eelnev hooaeg lõppes uue Eesti naiste tipptulemusega 24 h jooksus, Prantsusmaal, Albis. Seejärel tuli taastumisperiood ning detsembrist oli aeg alustada ettevalmistustega uueks hooajaks. Motivatsiooni ja tahtmist oli! Kuna Karmenil on ka emaroll täita, siis ei ole olnud alati kõige lihtsam seda aega leida. Väikene paus tuli sisse ning oli lootust, et kevad-suvel saab plaani järgi treenima hakata.Karmeni jaoks oli see hooaeg väga muutuste ning eneseleidmise rohke. Alustades treeningutega uue treeneriga tuli kohaneda ning enda eesmärkide suunas edasi liikuda. Ei olnud lihtne, kuid oli vajalik hooaeg. Tahtejõudu on Karmenil alati olnud ja usun, et targalt ja järjepidevalt treenides on kõik võimalik! Kuna nüüd on eneseusk ja enesekindlus kõvasti kasvanud, siis siit jääb vaid üle kõvasti vaeva näha! Palju kvaliteetseid kilomeetreid!

Treener Hasso Paap - ISELOOMUSTUS: Kui alustasin Karmenile treeningplaanide tegemist ja temale jooksutreeningute andmist, siis oli kohe näha tema väga suur motivatsioon. See aga võib olla nii positiivne kui ka mõnes olukorras mõneti negatiivne omadus. Nimelt liigne motivatsioon võib viia vahest ületreeninguni või tekitada peas liialt suuri ootusi eesmärkide täitmise osas. Minu kui treeneri ülesanne sel puhul on säilitada nö külma pead ja hoida eesmärke reaalsetena. Jooksva aasta vältel on Karmen kindlasti saavutanud taas parema füüsilise toonuse ning arenenud on tema jooksutehnika ja ka kiiruslikud võimed. Uueks hooajaks soovitan Karmenil leida võimalikult hea rütm treeningute ja puhkuse/taastumise vahel (eeldab igapäevaelu, töö ja trenni head planeerimist) ning keskendumist 2-3 kindlale võistlusele, milles siis endast maksimum anda.

esmaspäev, 4. detsember 2017

Minu tillujooksja jooksuaasta

Grete saab homme neljaseks. Juba on ta päris palju tillujookse läbinud ja jooks on "veres". Ta on lihtsalt kasvanud ajal kui mina võistlen ja võidan. Iga läbitud vahemaa on tema jaoks võit. Isegi lasteaeda tuleb tähelepanu-start, läks minna kui tuju on hea. Halva tujuga sobib vaid süles liikumine. 2016 aastal läbis Grete 5 tillujooksu. Siit tulevad siis aasta 2017 jooksukesed.

Kindral Tõnissoni jooks
10.juuni Narva Energiajooksul
 Grete läbis Mõmmijooksu, tema selleaastane neljas start. Nänni sai korralikult.
Alustasime Gretega (minu jooksufännist tütar) tillujooksu. Lapsele jäi väheks ja tegime ka 700m jooksu kaasa (geenid ja-jaa). Olime koos alati viimased lõpetajad, kuid emotsioon oli väga positiivne. Vahepeal märkas laps pisikesi koeri ja titavankrit ja rääkis, et mõned lapsed on nii kaugel ja kõnnivad. Tegime ka 3-4 kõnnipausi, kuid sörk läks peagi edasi. Võin uhke ema olla. Ei sunni last võistlema, ta ise tahab...mis ongi kõige olulisem mistahes alal.



Sepikud ja šokolaadid olemas ning jooksuisu järgmise lastejooksuni täis...või pigem peale minu finišit juba oli tuju veel võistelda.
Sillamäe tillujooks
Seega 2017 aastal startis Grete 7 korda, kui veel lisada see 700m jooks siis lausa 8. Kõik rõõmuga, enamasti viimane või eelviimaste hulgas, aga siiralt õnnelik liikumise üle. Tooge ka oma lapsed radadele, nad saavad nii palju enesekindlust ja julgust nautida ühist kulgemist. (3 starti olid vanaemaga ja jäädvustada ei jõudnud.)

pühapäev, 3. detsember 2017

2 kuuga maratonile - nädal 1

Puhkus sai kiiresti läbi ja ongi juba esimene "võta end kokku ja hüppa tagasi rutiini" nädal möödunud. Esmaspäeval tabas mind töölaviin...nädala enamus tööülesannetest olid puudulikult tehtud, aga hea ja tööka müügikonsultandina sain kärmelt vigadele parandused tehtud. Oli uhke ja vajalik tunne küll, samas oleks soovinud reisiväsimuse korralikult välja magada, aga mis sa ikka ära teed- elu tahab elamist KOHE!

Alustasin esimese jooksuga 1.12.2017. Eratreening.ee kava järgi ja täna tegin teise jooksu.

Reedel 6 km ajaga 39:32 ja keskmine tempo 6:21 minutit kilomeetri kohta, keskmine pulss 150 l/min

Täna 16 km ajaga 1:40:11 ja keskmine tempo 6:08min/km, keskmine pulss 149 lööki minutis.

Siit saab vaid paremaks minna, vähemalt rahulik ja tasakaalukas algus sai tehtud. Toitumise võtsin ka kontrolli alla. Minu keha tänab! Kaua võib seda kõhulihast kommi ja kooki pugides oodata? Siililegi selge, et miski ei juhtu iseenesest. Reedel 60g sussišoksi, laupäeval 20g ja täna 0. Keha on valgunäljas ja viimaks ometi ei poe ma enam "ma jooksen, mul on palju süsivesikuid vaja ja ma võin kui ma tahan" väljendi taha. Olen motiveeritud ega tunne end selles maailmas enam nii üksi.

Suurte hüpetega Tondiraba maratoni suunas!

laupäev, 2. detsember 2017

Millised on minu eesmärgid detsembris?

Kuna on üks tore blogija, kes tegi advendikalendri blogijatele (SIIN), siis kirjutan eilsel teemal, mis sobib isegi minu blogiga.

Minu eesmärgid on järgmised:
  • Saada palgakõrgendus!
    Läbirääkimised uuel nädalal. Olen seda kuhjaga väärt.
  • Joosta kava järgi ja käia bodypumpimas 2x nädalas!
    Fitlife üle tee, siit ma tulen ja palun jälle ilusat selga, õlgu ja tuharat.
  • Teha mõned sõidud autokoolis!
    11.12 on kaks esimest tundi, vast suudan veel mõne naisõpetaja tiiva alla end paigutada.
  • Õppida liiklusmärgid selgeks!
    Võiks juba saada neist nooltest aru.
  • Olla jõuluajal kallite inimestega!
    Kahtlemata.
  • Elada üle tütre neljas ja enda 25s sünnipäev!
    Tütre sünnipäeva tuleb kindlasti tähistada väikselt ja enda oma..oleks vaid ressursse sel jõulukuul. Aga siit algab minu igavene 25 vanus.
  • Võtta uus aasta paremini vastu kui seda tegin möödunud aastal depressioonis vaeveldes!
    Rõõmsam tunne ja toetavad toidulisandid ning tervislikum toit kui seda on õhtuks šokolaad ja küpsised.
  • Jagada oma raamatumaterjali lugejatega!
    No kirjavigu on ja ideaalne see pole, aga vähemalt on jooksulood koos. Loodan, et parem ikka lugeda kui siin klikkida.
  • Nautida lihtsaid rõõme!
    Piparkoogilõhn, mandariinid, ise midagi lihtsat meisterdada, kelgutada, suusatada.
  • Naerda rohkem!
    Reisil sai väga palju enda lõbusat ja vaba poolt avastatud, võiks ka siin külmas ja karges see naerulind end ilmutada.
  • Kanda enda tervise eest hoolt!
    Uni, jalad/varbaküüned korda ja rohkem poputamist.
  • Magada kauem!
    Uni pole 2 tundi või 0 tundi. Vähemalt 6h igapäevaselt ja mõni võiks ju 8 ka välja venitada.
  • Püüda leida päevas vähemalt tunnike ka lapsele!
    Enne uinumist kuulata ja rääkida, lugeda või mängida. Töö, autokool ja trennid ei jäta just seda aega piisavalt.
  • Saata jõulukaarte oma toetajanimekirjale!
    Ka sel aastal hoian meeles Teid, sest see võistlus oli mulle elumuutev ja midagi ülisuurt. Aitäh!
  • Olla nii hea, et see lõpuks ka tagasipeegelduks!
    Olen enda headust äärmiselt palju kasutada lasknud, nüüd võiks ka peegeldus minuni jõuda.
Madeiral oli tore palmi kallistada. Soojad tunded ka detsembrikuusse!