pühapäev, 22. oktoober 2017

Nädal 22 jooksulainel ehk unetus maksis kätte

Tegelikult ju jooksu sel nädalal ei olnud väga..oli aga see oli nii väikses mahus, et pea olematu. Pulss kõrge ja jaks olematu. Lisaks nohu, köha ja uimasus, väsimus.

Esmaspäeval puhkasin.

Teisipäeval jooksin metsas 3 km ja tegin kätekõverdusi 2x15. Kahtlaselt kõrget pulssi nägin ja mõistsin, et ei ole võimekas, tuleb puhata enda kehal lasta.

Kolmapäeval  puhkasin.

Neljapäeval puhkasin.

Reedel läbisin 2,89 km ajaga 52:58. Jooksin, kõndisin lapsega ja kolasime mänguväljakutel.

Laupäeval  puhkasin.

Pühapäeval puhkasin.

Treeneriga sai lepitud kokku, et võtan kuu lõpuni vastavalt enesetundele. Trenn oli minu kohta nulliring, aga vähemalt sai keha loodetavasti õigel ajal kuulatud ja küll Haanjas teen tasa. Üldiselt oli kena nädal kui mitte jooksudele tagasi vaadata. Nagu Hannes ütleb "Sport on nagu roos. Õis on ilus, aga no need okkad torgivad vahest."

Tööl andsin endast nii palju kui hetkel võimalik ja loodan, et Tartus saab peagi ilusamaid müüginumbreid näha. Vähemalt kaupa on, valik laiem ja mulle siiralt meeldib mu töökoht. Tulge ja ajage juttu/ostke jõulukinke SIIT. Mõtlen isegi küünlaid teha kodus ja sellise meisterdamispisiku taasavastada endas.
Autor: www.pildistaja.ee
Kirjutan ka paar rida enda suure toetaja ja ultrajooksja, Krista Jalajase, kohta. Nimelt sain umbes nädala eest meili, kus pakuti jooksuvarustust..lihtsalt ära anda ja mulle. Võttis korraks hinge kinni ja pisara silmanurka küll. Nüüd saan Haanjas tublisti joosta ja varuriideid talveks on päris mitmeid. Mul on au kuuluda ultrajooksjate kogukonda ja minu sügav kummardus, et inimesed märkavad. Minagi annan asju ära kui on üle ja taaskasutus on minu jaoks koguaeg hingelähedane olnud. Kellegi vana on teise uhiuus. TÄNAN!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar