esmaspäev, 7. august 2017

Üheteistkümnes nädal jooksulainel

Ei lõksuta ainult lõugu, vaid teen tublit arengutööd. Kui ma vaid julgeksin kohe oma hiigelsuure plaani välja öelda. Igatahes aastate pärast näete veel, kui mulle kuskilt kiirust pärandatakse. Oleneb, kus tuleb ette stopp. Igatahes tundub, et natuke ruumi on, juba korraliku toitumisega annaks seda seisu parandada, aga küll jõuab. Seni naudin protsessi. Äkki on kõigest MM-i mõjutused, ei tasu poole ööni sporti vahtida.

Juba üheksas nädal Hasso jooksukava järgi treenimist. Kui vaid tööpäevad lühemad oleks, siis elaksingi ühistrennis.

Esmaspäev

Kõndisin tunni, võimlesin 5 minutit. 2*30m põlve ja sääretõstejooksud, 2*70m hüplemist, 3*100m rütmijooksu ja 2*10 kätekõverdusi. Sai tehtud!
Teisipäev
Lõigutreening. Üllatavalt hea, täitsa lubas arengut.
Kolmapäev
Puhkasin.

Neljapäev
10 km, võimlemine ja 5*100m rütmijooksu.
Reede
Puhkus.

Laupäev
Jätsin häbiga tegemata valmistava soojendusjooksu enne võistlust. Käisin lapse ja emaga mängutoas ning söömas, tegin oma kapid viimaks korda.

Pühapäev
Minu teine Vägilase jooks.
Nii rahul omadega, et täitsa lust. Sügisel hästi joosta pole enam ulmeline eesmärk. Julgen olla mina ise ja vabalt olla omas mullis. Kõrvaliste isikute arvamused pole üldse olulised, tähtis olen vaid mina ja minu oma õnn. Sisemine rahu on paigas, väline vaja veel leida ja olemas.
Kui pühapäeva öösel hakkab igav ja muutust tahaks.

2 kommentaari:

  1. Nu Lähtel suutsid küll kohati ikka väga kiireid samme näidata, seega usun, et potentsiaal on olemas. Peab enda kallal lihtsalt tiba rohkem tööd tegema ja uskuma. Eks teatud kiirustel peab ka mugavustsoonist väljuma ja veidi nö kannatama. Samas, kui saavutad selle nn lendamistunde, siis... :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Endalegi üllatuseks, ise kella ei vaadanud enne kui mainisid. Tundus küll, et lennutunne hakkab tulema. Kannatada ma oskan, omaette teema on see, et kus ja millal piisavalt häälestatud olen. :)

      Kustuta