pühapäev, 27. august 2017

Jooksulainel nädal numbriga 14

12 nädalat Hasso treeningvisiooni jälgides. Kui nüüd sel aastal üks isiklik rekord taas parandatud saaks, siis oleksin juba positiivsemalt meelestatud. Talvel hoian pöidlad/varbad peos, et tugev põhi saaks laotud. Uus aasta võib nii väga värviline tulla.

Esmaspäeval  jooksin 11,12 km ja pulss oli keskmiselt 147 l/min. Võimlemine ja kolm korda 100 m rütmijooksu, lõdvestusjooks ja venitused nagu iga kord.

Teisipäeval puhkasin.

Kolmapäeval minu lõigutrenn. No tegelikult Eratreening.ee trennikaaslastega ühistrenn. Vihma sadas ja kirjutasin suures lootuses, et äkki lükkab edasi selle trenni-õnneks treener pole lilleke ja tuli minna lompi lustima (autocorrect andis kustuma). 5,5 km jooksu, keskmine tempo 4:56 (lubatud oli 5:00) ja kohe otsa 1 km kiirusega 4:30, tuli 4:19 ja olin rahul ning väga õnnelik, uhke ja edumeelne. Raske aga mõnus. Kokku 9,14 km.

Neljapäeval Toomemäel ühistrennis sain ikka aru, et need tõusud pole mulle, samas olen nii jonnakas, et alla ka ei anna. Haanja siit ma tulen - kogemus tuleb kindlasti. Kõnnin üles mägedest ja jooksen alla kui muidu tigutsemine toimub. Seltskond on kindlasti super, sest ultraaaa! Erinevad jooksuharjutused, mäest üles hüplemised, väljaasted ja mäkke jooksud. No see oli päris hull. Olin kindel, et järgmisel päeval ei liigu. Liikusin, kuid ülejärgmine päev andis tunda kogu alakeha - ai tuhar ja sisereied, samas ülikaif arengutunne. Kokku 9 km umbes (kodust trenni ja tagasi jooksuga).

Reedel puhkus.

Laupäeval viimane pikk jooks 19 km "sprindidistants" enne maratoni. Kui lihased tunda poleks andnud oleks ehk paremini kulgenud. Tekkis Mami Kudo samm lõpuks. Tuul oli tugev ja pool distantsi tundsin peavalu. Peapael järgmisel korral pähe! 10 km täitumisel mõtlesin, et ma ei suuda lõigata tuult ja ühtegi selga ka jõuvarude taastamiseks polnud, vandusin mõttes. Kuna ma aga olen nii sihikindel oma maratoni teemal, siis hambad ristis sai läbitud. Korra oli ehmatus kui ühel hetkel möödusin napsutanud noortest meestest ja üks neist hakkas minu kõrval kaasa jooksma. Saatis õhusuudlusi ja muud kui lähenes minu isiklikku ruumi. Tegin 100m kiirenduse ja häiriv objekt jäi selja taha. Olgu tänatud mu lõigutennid. Tegin veel põlvetõsteid ja tempojooksu, venitus taas ja puhkama.

Pühapäeval puhkan.

Suvist pilti ka, et ainult tekst poleks ;)

laupäev, 26. august 2017

Rekordinaine proovib-Oriflame tooteid

Oriflamega on mul olnud selline vihkan-armastan suhe. Esimest korda kuuldes mõtlesin, et täiesti hullud müügimutid nagu Tupperware esitlejad või eks teate ka neid "osta, see on parim, osta veel". Kindlasti oleneb palju inimesest, kes ja kuidas seda infot edastada püüab. Tänaseks olen fänn.

Kuna olen juba eelmisest aastast vahelduva eduga Oriflame vitamiine/kokteile tarbinud, siis midagi halba pole öelda. Tunnen, et tooted toetavad minu arengut. Eriti pani silma särama ja südame tuksuma kui Ksenija Balta Oriflame ilusaadikuks valiti. Lisaks väga kaunis blogija/Arctic spordi supertreener Krista on ka tegelenud sedasorti soovitusmüügiga. Tahaks isegi sama särav ja kaunis välja näha.

Mul oli võimalus Eveliga kohtuda, kes õpetas mind meikima ja lisaks sain väga suure üllatuspaki tooteid. Esialgu oli plaanis "Tule ja õpime meikima" töötuba, kuid järjest tekkis loobujaid, mis oli veidi kurb - igapäevaselt sellist ekstra koolitust ei korraldata. Ürituse idee sai alguse sellest, et endiselt leidub inimesi, kes sooviksid õppida oma loomulikku ilu rõhutama, kuid puuduvad sellealased teadmised.
Kuidas, miks, mida, kuhu ja milliseid ilutooteid enda näole kanda? Ometigi soovib igaüks vahel end särama panna. Äkki järgmisel korral tekib kindlaid tulijaid rohkem, kes hindavad korraldust ja teadmisi, mida võiks iga naine omandada.

Igatahes tundus nagu oleksime väga kaua sõbrannad olnud ja kõik sujus. Valmistasime trühvleid-imeliselt maitsvad! Sõime minu valmistatud dipimaterjali (nuikapsas, kurk, nektariin, vorstisigarid, lillkapsas) ja läksime sujuvalt elu-olu juttude juurest meigilainele.

Ma sain nii palju targemaks. Õe ja ema õpetan ka nüüd nippidega paremateks jumestajateks. Kõiki asju ei tahaks isegi kirja panna, sest seda peab ise tegema/kuulama ja kogema. Olen ikka oma harva plötsimisega täiesti raisanud tooteid ja lõpptulemused on kehvad olnud. Lisaks meeldib ka mõte, et ilu algab seestpoolt-vitamiinid/mineraalid. Sain ka komplimente ilusate kulmude ning suurte silmade eest - loomulik ilu.

Lisan pildid.

Dipikraam
Trühvlid- tumešokolaad, kohupiim, maasikamaitsega valgupulber.
Polnud varem nii palju meigiasju näinud, uhke!
Üks silmaalune tehtud, teine ilma peitekreemita- hämmastav kui vähe toodet peab nahale kandma ja kuidas sellist tulemust saavutada. Palju lihtsam kui eeldasin- igasuguseid "määrin punast huulepulka" ja muid Youtube meigigurude trikke ei peagi enam harrastama.

Enne ja pärast. Esimesed harjutused, et kunagi juba osavam olla.
Supid, eriti see tomati variant sobib isegi maitsestamata jogurtiga tipiks segada. Supid toitvad ja nagu päris, lihtsam ja kiirem ning väiksema kalorsusega.

Lausa retseptiraamat on olemas, et võimalikult rikkalikuks muuta toidulaud valgupulbrite toel.
Kokteilid. Olen kiires elutempos blenderis veega vahtu ajanud ja kõhutäidet saanud/magusaisu kaob päris kiiresti kui järjepidevalt tarbida. Õnneks kolm maitset tänu millele saab vaheldust pakkuda.

Igatahes mina soovitan proovida ja eriti kui soodustused on nagu praegu. Minu truu abiline astaksantiin pea poole soodsamalt kui muidu- tuleb kasutada võimalust. Kui soovid lisainfot, siis kirjuta mulle, või hakka ka kliendiks SIIN.

Mulle meeldib see, et lisaks iseenda ilu eest hoolitsemisele saab ka soovi korral reisida, oma äri luua ning kohata palju edukaid, töökaid ning elu tõeliselt nautivaid inimesi.

"Sinu unistused, meie inspiratsioon!"

Info oriflame.ee lehelt

Mina tänan võimaluse eest!

reede, 25. august 2017

Mõtteid

Usun, et kes on näinud mind treenimas, see teab, et naljalt ma asju lohakalt ei tee. Palun parandamist või püüan uue seeria hoolikamalt läbida. Hing kogu teekonna vältel sees!

Kui ma näen, et keegi teine võiks korralikumalt harjutusi sooritada, siis püüan jätta arvamuse eelkõige endale seetõttu, et mitte haavata. Ehk on inimesel mõni rühiprobleem või muu kriitikat mitte taluv poolus. Seega arvan, et minust treenerit ei saa - olen heameelega treenitav ja näitan nii pühendumust. Õnneks olen avastanud teisi alasid, millega end toita ja samas õnnelik olla. Jooksmine jääb kahtlemata suureks kireks.

Ma usun, et sõuaksin, ujuksin, sõidaksin rattaga päris edukalt ka, kuid minu elujärg ei võimalda veel nii suuri ampse võtta. Äkki kunagi teeks triatloni lambist või mõne muu võistluse, sest ma tahan näha, kas tõesti on nii hull otsest trenni tegemata peale lennata kui vaim on valmis "ära panema". Ma usun, et viimaseks ei jääks.

Olen hull egoist? Oh ei, ma lihtsalt väärtustan end 100% ja leian, et olen iseenese armastuse tuhandega ära teeninud. Julgen viimaks pea püsti ja selg sirge kõndida ning oma mõtteid jagada. Mõnel päeval on need kirkamad kui teisel, kuid ka see käib kogu elu juurde.

laupäev, 19. august 2017

Kes seda veel mäletab mitmes nädal jooksulainel?

No nii otsisin eelmise postituse ja avastasin, et jooksulainel nädal number 13 ja Hasso minu treeneri rollis olnud 11 nädalat.
Eile enne 22 km jooksu - näost näha, et pikad jooksud meeldivad mulle.

Nüüd aga algusest:

Esmaspäeval jooksin ja kõik läks plaanipäraselt. 8 km kerges tempos SLS kuni 145 lööki/min, võimlemine 5 min + 2x100 m rütmijooksud + 1 km lõdvestusjooks ja venitusharjutused. Done!

Teisipäev on mu lemmikpäev jooksu mõistes. Need imeliselt arendavad lõigud! Klubikaaslased on nii innustavad ja üldse kõik ebainimlikult hea.


Kolmapäeval olin jooksuvaba.

Neljapäeval olin samuti luuserdamas ega jaksanud peale tööpäeva end jooksma sundida. Muidu tuli joosta 10km ühtlases tempos SLS kuni 155 lööki/min, võimlemine 5min + 3x100m rütmijooksud + venitusharjutused. Kirjutasin hoopis treenerile, et olen väsinud ja teen reedel trenni. 

Reedel soovitati mul joosta hoopis 6 km 10 asemel ja nagu neljapäeval plaanis muu. Tore mõttelõngapäev oli, mõned jõudsid lugeda ja südamlikud lood teise poole leidmisest kirjana mulle saata - tänud, annab lootust. Loen alati heameelega ja saan unistustele hoogu juurde.


Laupäeval lõpetasin töömaratoni 6 päeva tööl, 1 vaba, 6 tööl. Muidu oli kõik tore, kuid pidev vaimne töö tõmbab lõpuks ikka energia nulli, palju õppimist, uurimist, olukordade lahendamist.

Jalutasin tööle ja koju taas ning kuum ilm koos vähese vee tarbimisega ning paari ampsu toiduga pani pea pöörlema ja istusin bussipeatuses 10 minutit enne kui taas edasi kõndisin. 

Kodus magasin, sõin, jõin. Lugesin Marise uuest rekordist Peetri jooksul ja vaatasin pilte rõõmsatest jooksjatest. Juba kirjutasin treenerile, et vill talla all ja tormine õues - jooksen pühapäeval. Siiski tekkis motivatsioon sisse, et oma isiklik raju jooks treeninguna Tartus teha. Rakveres sellist tunnet küll ei tundnud. Linnatuled, vihm, välgu sähvatused, vaba jooksurada, muusika kesklinnas, peomeeleolus inimesed, soolojooks. Ainult veepunktid olid puudu. Üritasin vihmapiisad suhu püüda kuid kõik aurustus nahal - kuum värk. Kuna lõpus mõtlesin, et pean juua saama, siis juba väsinud peaga otsustasin just sadanud lombist peoga vett ammutada - jep jõin porilombist ja elan veel. 22 km rahulikus ühtlases tempos jooks SLS kuni 150 lööki/min, 2x30m põlvetõstejooks + 2x100m rütmijooksud venitusharjutused.

Pühapäeval puhkan mõnuga.
Püksid suured, tuleb vöö osta või rohkem sööma hakata.

esmaspäev, 14. august 2017

Millest tänase jooksu ajal mõtlesin?

 Jooks oli väga kerge. Mõtted voolasid ja väide, et jooksmine arendab ka "ajumusklit" on täitsa tõsi. Päeval õpitud uued teadmised kinnistuvad. Juhtmetest, GPS-idest ja millest kõigest veel võiks üks klienditeenindaja arvuti-, büroo- ja hobikaupadega poekeses silmitsi seista - loogika areneb. Alles on mu teine kuu, kuid tunnen, et hakkan juba vaikselt terminitest (näiteks CAT 5, CAT 6) aru saama. Ma oleks varem naernud, sest pidasin end lootusetuks sellisel "meestealal", kuid täitsa põnev on uusi teadmisi saada ja uute vidinatega kursis olla. Enam põrsast kotis ei ostaks kui arvutiostuks peaks minema.

Jooksmine kaotab pinged ja loiduse. See on hämmastav, kuidas saab nautida liikumist, tunda külmavärinaid lihtsalt emotsioonist. Loojuv päike, jahutav tuuleke, teised sportijad naerunägudega. Lihtsalt imeline lõpp päevale. Võtan päeva korraga, kuid planeerisin jooksud aasta lõpuni. Selline elustiil sobib mulle. Ei tunne enam, et pean tegema ja olema, vaid tahan teha ja olla. Kerge on kui mõtted selged ja rahul oludega-täiesti elementaarsed vajadused on viimaks kaetud. Ja sellest piisab, et täna ja praegu rahul olla.

Kui viriseda, siis oleks palju asju veel vaja, kuid hetkel ma lisakoormust endale ei võta. Sügisest õega kooselu tuleb paras katsumus, sest meie vahel on tõeline õelus. Lihvime teineteise nurki äkki maha. Kevadel ehk autokool, kuigi mingit erilist motivatsiooni selle läbimiseks pole. Bussiliiklus sobib ja jalad on all - olen enam kui kindel, et muutuksin liiga mugavaks.

Ma olen rahul endaga ja mind ümbritsevate inimestega. Aitäh, et jaksate mu eneseväljendust lugeda ja raatsite vahel paar rida kommentaaridesse jätta!
Võta aega endale!
Edit: Mõtisklesin ka isiklikest rekorditest. Tahan või ei tuleb pisike võrdlusmoment sisse- lugedes teiste blogijate rekordeid ja rajusi emotsioone. Mina ei täitnud oma eesmärki ööjooksul ja mõru maitse on ikka suus, sellest ka tühi pilk täna ja välja elamine, et mina sinna oma jalga enam ei tõsta. Jonnib ära ja lõpp hea kõik hea. Samas ega ei tohi võitmisega ära harjuda, eelmisel aastal ju tulid kõik uued tulemused isiklike rekordite taha ja naiivne oleks loota, et 12 nädalat jooksu toob kõik uued numbrid iseenesest.

Väga meeldis Kaisa Kukk ja tema mõte:"
Võitudega ei tohi kunagi ära harjuda, muidu hakkad kaotama. Võitlemisega tuleb ära harjuda, siis saad ületada ennast! "-Kaisa Kukk

pühapäev, 13. august 2017

Kaheteistkümnes nädal jooksulainel

Kümnes nädal Hasso jooksukavade järgi liigutamist. Usun, et oli nädal, mis murdis "ah, ma vaikselt tiksun ultrasammul" põhimõtte ja näitas, et kiirust on vaja arendada. Õpetlik.

Esmaspäeval jooksin 8 km, võimlemine ning venitamine.

Teisipäeval käisin lõigutrennis. Üritasin seda kiiret jooksu harjutada.
Tuli nii nagu vaja oli +/- mõned sekundid.
3,67 km keskmine 4:44 (pidi 4:45)
1,83 km keskmine 4:27 (pidi 4:20)
500 m keskmine 4:00 (tuli nagu vaja)
Pisikesed pausid vahel.

Kolmapäeval puhkasin.

Neljapäeval 3 km, võimlemine, 5*100m rütmijooksu ja venitus.

Reedel puhkasin.

Laupäeval osalesin esimest ja viimast korda Rakvere ööjooksul. Läbisin 10 km.

Pühapäeval puhkasin.

laupäev, 12. august 2017

Eesti Ööjooks 2017

Peale registreerimist oli selge, et mina lähen Rakverre uut 10 km rekordit (kehtiv 45:07) püüdma. Ega ma üldse muudele oludele ei mõelnud, lihtsalt tahtsin ja kõik. Nüüd on selge, et vaikselt kasvav ego sai pisikese laksu vastu vahtimist. Ei tulegi see soovitud kasvõi üksainus isikliku rekordi parandus nii lihtsalt kui lootsin. Õnneks on veel aega ja magusamad jooksud ees.

Mu toetustiim jõudis Rakvere kohale varem ja lunastas mu stardimaterjalid. Grete läbis Mõmmijooksu, tema selleaastane neljas start. Nänni sai korralikult.

Kui sai selgeks, et tuleb olla tööl laupäeval 9-16 ja peale seda kohe bussiga 2 tundi loksuda, siis võtsin kõike kui väljakutset. See oli mu kuues järjestikune tööpäev. Täna puhkan ja jälle esmaspäevast 6 päeva järjest-puhkuste aeg. Lisaks eelnevale oli ka väga lämbe ilm, mida tuli trotsida. Lõpuks on Eestis suve nähtud!

Valmistusin juba kogu nädala. Treener Hasso oli trennid kenasti seadnud ja pisikest lootust uueks ja veidi ilusamaks 10 km ajaks andnud. Tundsin end trennide küljest küll väga kerge ja tegijana üle pika aja. Kui eelnevalt olin veidi kahtleval seisukohal, et kas sai ikka õige treener valitud, siis nüüd tunnen juba koostöös jumet ja suudan kergemini usaldada pakutud lahendusi. Eesmärk on vältida vigastusi ja hoida üldist head enesetunnet - ma naudin taas jooksmist. Ultrad räsisid organismi ja raskel talveajal tekkis isegi paaril korral vastikus jooksu suhtes.

Päev enne jooksu jõin 1,5l Vytautast lisaks kraaniveele, samal päeval veega sama teema, lisaks spordijooki ja magneesiumiampull. Sõin tavapäraselt, kuid 4 tundi enne jooksu hoidsin vee jaoks "ruumi" nii on ka keha kergem edasiliikumiseks.

Bussisõidul sai kuulata eestlaslikku vingu kui palav on ja kui halb bussijuht, et kuskilt konditsioneeri ei võlu välja. Miski minus kihvatas, kuid hoidsin oma suuvärki tagasi - minul on kõik korras, hoidsin positiivset enesetunnet.

Rakvere jõudes olid ema, õde ja tütar bussipeatusesse vastu tulnud. Kiire wc-ring ja jälle vett lonksudena. Tütar ütles, et emme võidab-tema jaoks on iga jooksu läbimine võit ja seda on rõõm näha/kuulda. Soojendusjooksul samuti hoidsin pudeli läheduses. Ärevus oli sees. Kahjuks ei näinud blogijaid, keda kohata soovisin. Samas sain oma esimest treenerit, Crisi, tervitada. Ei kütnud ma midagi nagu soovitus oli, aga positiivne, et tuttav nägu kuskil paistis ja julgustust lisas.

Stardikoridori oli väga keeruline saada, kõik ühest vahest ja korraga. Siis veel ebaviisakas trügimine, et jõuda tempomeistrini 45minutit. 5 km umbes ei näinud enda ees seda valget suurt õhupalli ja siis tuli  tagant täitsa üksi suure hooga oma aega püüdma. Jooksjad hing paelaga kaelas taga jahti pidamas - tundus, et väga paljud polnud sellise ebaühtlase tempoga rahul. Tuli ka esimene isiklikust loobumismõte kui sellist väsitamist tunnistamas olin. Samas mõistan rasket tööd ja vastutust lõppaja eest.

Pingutasin nagu suutsin, kerge ei olnud, kõhulihased (mul on need ikka kuskil kui tunda juba  annavad) muutusid kivikõvadeks ja mõtted olid fookuses. Lihtsalt ei tulnud ja kõik. Tuleb veel harjutada kiiret jooksu. Öine tuledemäng oli ilus.

Lõppaeg 47:47, medal kätte, kotti nänni (isegi 2 pakki kassitoitu) arvasin pimedas, et tegemist on kohukestega - milline pettumus. Õnneks maal sööb koer kõike.
Selline "meeh" tunne oli finišis ja minu puhul väga harva või pigem üldse mitte kõlav "kurat!" tuli ka üle huulte. Sörkisin lõdvestuseks ja tundus nagu poleks pingutanud eelnevalt, jalad olid kerged nagu noorel kitsekesel. Vihma eest jõudsin varju, kuid lõpuks lasin end mõnuga kasta - värskendav.
Punases, mis punases.
Lubasin Gerly-le et saame kokku (pikalt internetis suheldud ja olen üritanud aidata nii toitumise kui treeningutega, soovitanud pädevamaid ja püüdnud anda enda toe). Ainus viis tema nägemiseks oli oodata õiget numbrit. Lõpuks ta tuligi oma mehega. Üritasin motiveerida, et lõpp on lähedal ja kui 9 km tähis siis jookseme. Mõnda aega jõudsid tublisti, isegi veidi kiire jooksuga. Viimased 100 m samuti jooksid. Emotsioon oli hea. Kallistasime Gerlyga ja tegime pilte. Oli tore viimaks kohtuda!

Minu ajad, kohad:
Kõik tulemused (keda paduvihm ei mõjutanud):http://nelson.racetecresults.com/Results.aspx?CId=16267&RId=160&EId=1

neljapäev, 10. august 2017

Mida öösel üks peake mõtleb?

Kuna mul on äärmiselt igav enne une tulekut, siis olen mõelnud igasuguseid maailma asju. Aeglased jooksud tekitavad ka mõttelõnga, mida öösel veel läbi mõelda.

Võtame täna näiteks abielu. Juhul kui kunagi minu jaoks keegi pädev leiduks ja kätt paluks. Ma abielluksin ideaalis Iisaku staadionil, valgetes Vibramites ja pika valge kleidiga. See oleks nii minulik. Isegi pulmaisa on broneeritud kui peaks kunagi vaja minema - jällegi jooksurajalt pärit. Pulmarahvas saaks teatevõistlusi teha ja see tunduks nii imeline. Kõik minu jaoks olulised inimesed, jooksjad/lugejad/toetajad kutsuksin ka osalema.

Ja kuupäev võiks olla midagi sama vinget kui 10.10.2020.

Unistamine on tasuta!

kolmapäev, 9. august 2017

Rekordinaine proovib - Toiduväe tooteid

Kunagi märkasin Marise postitust FoodPowerist ja mõtlesin, et mis segast juttu üks inimene võib kirjutada. Ei taha kuidagi uskuda, et 50g magusat pole võimalik järjest ära süüa. Nüüd kummardan ja tänan soovituse eest. Tõesti nii marjaselt magus ja jätkub pikemaks perioodiks.

Meilid olid väga viisakad ja proovipakk saabus päris oodamatult pirakas. Ütlen ausalt, et sain kõrval poodides endale head sõbrad, sest jagasin oma rõõmu ka naabertöötajatega. Tänagi käis üks tore noormees küsimas täpsemalt, et kus neid veel leida võiks ja kes mina olen. Lisas veel, et soojas toas jäid mummud kleepuma üksteise külge. Soovitasin hoida kuivas ja jahedas.
Asusin sõbraga Anne kanali ääres uudishimulikult tooteid arvustama.

Esmalt snäkid. Lisaks olid ka porgandi toorsnäkid. Minu lemmik oli tšilli, teisel kohal küüslauk ning kolmas ja ka väga mõnus porgandi maitse. Sõber hindas küüslauku parimaks, arvas, et õlle kõrvale sobiks ideaalselt nagu küüslauguleivakesed (need jämedada pulgad) maitselt. Hind on 3.20 e-poes.
Järgmisena said suhu rännata marjarullid. Nendest me kumbki vaimustuses ei olnud, kuid leian, et hea asendus lapsele kummikommide asemele. Söödavad kuid mingit elamust ei pakkunud. Hind 3.20.
Parim neist minu arvates kirss, sõbra arvates mustsõstar.

Siis saabus parim kraam. Marjamummud- milline besee maitse. Mustsõstramummud olid ka. Mmm, ideaalne ja paksuks ei jõuagi end neist süüa, sest väga magus on. Vaieldamatult lemmik maasikas. Hea uudis on see, et kõik maitsed on segatopsis olemas, et saada aimu millist edaspidi tellida/osta. Hind 2.50
Topsid sobivad pärast kivikeste, marjade või muu huvitava hoiustamiseks väikelastele.
Ühel hetkel ujus ka pardipere kohale.
Kodulehelt leiab palju lisainfot, miks tooted on mahedad. Tööl on imelihtne oma vahepala pakist võtta ja nautida. Vähe kaloreid ja puhtad maitsed.

Kus Tartus/Tartumaal neid osta saab?
Viide
Soovitan kindlasti magusahulludel proovida. Täitsa luksus kohe enda isusid rahuldada ja mitte üle süüa. Usun, et neil toodetel on tulevikku ja tänan võimaluse eest kõike seda katsetada ning teiste tuttavatega jagada.

esmaspäev, 7. august 2017

Toodame draamat

Blogimaailm on ikka väga igav viimasel ajal. Kõik nii maru sõbralikud ja kiidetakse kõike takka. Kus on oma arvamus? Kus on isikupära? Kus on tulemused?

Oi kuidas üks sõnakõlks võib mõnel naisel sae käima tõmmata. Lausa meelelahutuslikum kui elu24 viimasel ajal.

Jumal tänatud, et ei lase end igal suvalisel inimesel tundma õppida. Kes kuidas ning mida lausetest välja loeb - ai, ai. Vähemalt ei soovinud kedagi solvata, kuid no mis parata kui hinge läheb.

"Praegu on kuum teema spordiblogijate/kaalulangetajate kokkutuleku postitused. Ma tahaks kõiki väga-väga näha, kuid nüüd videoid vaadates tundub, et ma üldse ei sobi sinna punti. Naiste kollektiiv pole minu teema, kädistamine kaotab viimsed ajurakud. Ups liiga aus arvamus- ärge maha lööge ja teretama tulge ikka! Järgmine start Eesti Ööjooks, 10 km." Link

Aus olla on ikka päris keeruline kui otsekohe järeldama hakatakse peakuju järgi. Kes tahab, see võib loomulikult nurgas tihkuda.


#igavusepeletajakssobis
#appikuirumalKarmen
#järeldameklatšime
#üldistamiskuninganna

Üheteistkümnes nädal jooksulainel

Ei lõksuta ainult lõugu, vaid teen tublit arengutööd. Kui ma vaid julgeksin kohe oma hiigelsuure plaani välja öelda. Igatahes aastate pärast näete veel, kui mulle kuskilt kiirust pärandatakse. Oleneb, kus tuleb ette stopp. Igatahes tundub, et natuke ruumi on, juba korraliku toitumisega annaks seda seisu parandada, aga küll jõuab. Seni naudin protsessi. Äkki on kõigest MM-i mõjutused, ei tasu poole ööni sporti vahtida.

Juba üheksas nädal Hasso jooksukava järgi treenimist. Kui vaid tööpäevad lühemad oleks, siis elaksingi ühistrennis.

Esmaspäev

Kõndisin tunni, võimlesin 5 minutit. 2*30m põlve ja sääretõstejooksud, 2*70m hüplemist, 3*100m rütmijooksu ja 2*10 kätekõverdusi. Sai tehtud!
Teisipäev
Lõigutreening. Üllatavalt hea, täitsa lubas arengut.
Kolmapäev
Puhkasin.

Neljapäev
10 km, võimlemine ja 5*100m rütmijooksu.
Reede
Puhkus.

Laupäev
Jätsin häbiga tegemata valmistava soojendusjooksu enne võistlust. Käisin lapse ja emaga mängutoas ning söömas, tegin oma kapid viimaks korda.

Pühapäev
Minu teine Vägilase jooks.
Nii rahul omadega, et täitsa lust. Sügisel hästi joosta pole enam ulmeline eesmärk. Julgen olla mina ise ja vabalt olla omas mullis. Kõrvaliste isikute arvamused pole üldse olulised, tähtis olen vaid mina ja minu oma õnn. Sisemine rahu on paigas, väline vaja veel leida ja olemas.
Kui pühapäeva öösel hakkab igav ja muutust tahaks.

pühapäev, 6. august 2017

Vägilase jooks, Lähte

Rada
Ärkasin kell 5, sest uni kadus ja sõin, kuulasin klappidest muusikat, keksin tantsida ning keerutasin peegli ees. Kaasteelised (ema, õde, tütar) veel magasid magusat und. Grete esimene ja minu teine takistusjooks olid ootamas läbimist. 
Varahommikul ei olegi dressides.
Alustasime kell 9 sõitu ja jõudsime umbes 9:45 kohale. Sai veidi jutustada ja 10 stardimaterjalid välja võtta. Gretel kleeps kõhule, tema jooksuke ja minu stardi ootamise ajal käisime turnimas. Tiim OCR Estoniaga tervitatud ja soojendusjooksu joostud.
Vägilanna enne autosõitu
Lastejooks oli umbes 300m ja 4 takistust. Ületust nõudsid (kes mäletab esimest takistust annab teada-mäluauk), rehvidest sisse ja välja hüppamine, "astmelauad" ja heinakuhjake. Leppisime kokku, et jookseb esimest korda üksi, kuid haaras ikka käest ja kuna tegemist oli takistusjooksuga, siis olin toeks suuremal osal kõrval jalutades. Hea viis last õhtuks väsitada - väike hingeldus tuli rehve läbides - mu laps on üldiselt väsimatu hing. Lõpus sai diplomi ja kuldse šokolaadimedali. Lapsele meeldis, aga oli tüdinud lõpuks piltide tegemisest. Enne jooksu sai klõpsutada ka juba piisavalt - ema on blogija ja fotogeene pole väga visatud. Tütre kaheksas tillujooks (eelmisel aastal 5 starti). Mul on rõõm, et ta ise ootab ja tahab osaleda - minu tõeline fänn.
Autor:Aldis Toome
Kuigi mõtlesin eile, et läheks pingutama hullult, siis kohal olles sain aru, et tuleks pigem hea tundega läbida - tõusud, palju tõuse. Mardo oli lausa valge pluusi, kikilipsu ja viigipükstega rajal, ning tänu temaga läbimisele sain nendest rasketest seinadest taas üle. Tänud abivalmiduse eest! Päris paljud naised on nüüd tänuvõlglased.

Need vaated ja liiva-, savi-, muda-, ja metsarajad olid lummavad. Kõik rajal kohatud võistlejad olid positiivsed ja tempo käis täpselt nii nagu mina ise jaksasin. Tuli ka mäkke tihti kõndimist, sest ei tahtnud säärtele liigsuurt koormust anda. Samas tuli kuskil keskpaigas heast emotsioonist kogemata tempoks 3:48 min/km.

Rippudes rekord on nüüd 3 pulka ja rõngast enne mahapotsatamist. Kõik on treenimise või harjutamise küsimus - eelmisel etapil ei suutnud üle kahe pulga läbida ning rõngaid ei julgenud proovida. Eesmärk kunagi üks riba rippumist läbida karistusringita. Käed on nõrgad ja keha raske. Karistusringe läbisin, kuid ei tea kas kõige õigematest kohtadest, jäid kahtlaselt märgistatuks. Üldiselt oli kõik arusaadav kui eelnev pisiasi märkimata jätta.

Veetakistused olid mu lemmikud. Mõnus värskendus. Tellingute ja vee vahel oleks võinud olla rohkem ruumi. Tõmbasin korra vee kurku. Liumägi oli eriti lõbus. Eriti ilusaid pilte oleks hundinuiade vahel saanud - võrratult maaliline.

Ma olen nii rahul, nii õnnelik ja selleks, et mitte läägelt kõlada, siis tõin eelnevalt üksikud minu silmis parandatavad kohad välja. Tõesti tasemel jooks!

Kiidan ka seda, et püramiid lõpus oli minumõõdulistele seekord iseseisvalt läbitav. Madalamad kui Tartus!

Otsustasin raja läbida Vibramites, sest nad on kerged ja väga mugavad liival/metsaradadel jooksuks. Kohati lausa lendasin jooksusammul. Suur vahe eelmise jooksuga- jalad ei muutunud peale vee/mudatakistust nii rasketeks, püsivad kindlalt jalas. Ainuke miinus oli kõrgetelt takistustest alla hüppamine, kus parem jalg sai põrutuse, mis siiani pehme padja piirkonnas tunda annab. Kui need käterippumisasjad vahele jätta, oleks väga mõnus olnud.

Nüüd on kõhulihased, seljalihased ja käelihased tulitavad- oi homme ja ülehomme saan lihasvalu. Seda peab ise kogema, nii ülivõrdes äge!

Erilised tänud emme, õde, tütar, Andrus, Kaja, Mardo, Heiki, Heimar ja poodiumil eeskujuks treener Hasso!
Õe klõpsud
Stardinumber 90, teise grupi stardis.
Naistest number 22/94
Vanuseklassis 17/74
Üldiselt 154/282
Meeskond 7/14
Aeg 1:07:35,8 distants umbes 8 km.
Tulemused

Ja suppi ka kiidan. Laps sõi lausa 2 portsu.

Täiendan postitust kui pilte ilmub.
Autor: Egle Pääslane
Seiklushunt
Vägilase jooks, Lähte