kolmapäev, 28. juuni 2017

Jutustan veidi

Täna on neljas trennipäev järjest. Eile oli lõbus ajaviitetrenn Mariliisiga boonuseks. Homne künkatrenn (mäed ju puuduvad) saab ka tehtud ja siis reedel üks minitreening. Tuleb päevake puhkust ja Vägilase jooks. Vaimselt olen üpris läbi, samas lihased ei valuta ega anna mingit märku koormusest. Selline süldi või laiskvorsti tunne on peal, kuid kohusetundest ja soovist areneda vean end jooksuradadele. Ühistreeningud aitavad väga palju kaasa, üksi ilmselt juba leiutaks vabandusi. Olen ka mõelnud, et mulle aitab ja enam ei taha üldse, kuid see emotsioon on õnneks mööduv. Mis ajast MINA alla annan?

Peab tõdema, et tavaliselt siis kui tahaks trenni vahele jätta, hakkab toimuma areng. Kõige hullema ilma või tujuga treening annab uut lootust, et pulss muutub madalamaks ja jooksusamm veidigi jooksja moodi-teate küll, see kõrge ja lennukas asend.

Talvised-varakevadised hoolduslehe perioodid tõmbasid motivatsiooni kõvasti alla. Vahepeal oli isegi lume ja jääga joostes pulsi ja tempo suhet täitsa kena vaadata. Paraku tuli elada ja loota, et kuidagi saan kompromisse sõlmida, et veidigi liikuma saaksin. Väga sageli olin toas haige lapsega lõksus, vähe unetunde, viril laps ja oma aja puudumine oli paras löök.

Nüüd kevadel sain hakata kaotatud vormi taastama ja tõusnud kaalu kahandama. Esimese tuhinaga läheb kõik paremuse suunas, kuid ka eraelu tahab elamist ja liigselt ennast piirates leian kuu pärast end samast enesehaletsuse kraavist. Püüan endale reegleid mitte teha, vaid kuulata treeneri soovitusi ja õppida igast trennist midagi juurde.

Tunne on vähemalt juba olemas, et areng ei lase end enam kaua oodata. Eks vahel on kurb kui mõelda, et pulss oli 150l/min ja tempo 5:30min/km ning enesetunne kerge. Nüüd on raskejalgsus ja tuleb jõuda meeldivasse punkti tagasi.

Ideaalseid olusid pole kellelgi ja tagasilöökidest tuleb üle olla. Mind aitas endale pidev kordamine:"Sul on aega, sa saad hakkama! Mõtle sellele, kuhu oled juba jõudnud!"

Täna käisin lõuna ajal pildistamas toreda sõbraga ja oli meeldiv vaheldus rutiinile. Sai jalutatud ja vaateid nauditud. Õhtul sain ka tempojooksud tehtud jooksuklubilistega ja nüüd lõpetan selle mõnusa päeva selle postituse kirjutamisega.
Tee on pikk, kuid eneseusk viib sihile!

pühapäev, 25. juuni 2017

Viies nädal jooksulainel

Otsustasin taas nädala trennid kokku võtta. Lootus on, et miski innustab ja jooksmine taas tundub justkui väga meeldiv ajaviide. Selle nädala seisuga ei tunne, et mul enam endale midagi tõestada vaja oleks.

Kolmas nädal Hasso jooksukava järgi treenimist. 

Esmaspäev
Käisin Erateeningu liikmetega hoogsalt jalutamas. Kavas oli aktiivne kõnd tuli kokku 1 tund ja 26 minutit ja 10,23 km. Keskmine pulss 139 l/min. Koos on alati kergem.


Teisipäev
Lõigutrenn klubikaaslase ja treeneriga. Soojendusjooks, võimlemine ja edasi tuli ühe korra joosta Anne kanali ringi. Järgnesid 500m lõigud ja 100m lõigud. Lõpus rahulik kojujooks ja venitus. Aega läks 1 tund ning läbitud sai 8,58 km.

Kolmapäev
Puhkasin. Käisin õe ja venna lõpupidudel ja sõin sugulastega aega veetes end heast ja paremast ogaraks. Nautisin igat patust ampsu.
Õde, Grete kleidiga, milles lõpetasin ise lasteaia ja vend.
  

Mustvee pagariäri pavlovad..mmm

Neljapäev
Sõitsime Avinurmest Tartusse, üksiti käisin ka oma auhinnapakki lunastamas ja loomulikult ei puudunud ühine lõuna kogu minireisi juurest. Õhtul jooksin 10km ajaga 1:08:35 ja keskmine pulss oli 136 l/min. Ausalt ei jõudnud enda südamelööke kiiremaks ajada, sest söök vajas seedimist. Õnneks oli õde rattaga kõrval ja sain talle oma rasket olukorda kurta. Vandusin enda peas, et järgmisel päeval joon vett ja saan oma trennidega paremini hakkama. Jõuharjutusi tegin ka, pühapäevase jooksu ajal meenus, et seljale ei teinud midagi.
Aitäh hääletajatele! Veepudel, Polar Loop 2, kott ja nokamüts olid auhinnapakis.
Uhke värk
Reede
Jaanipäeva lainel. Käisin mõned tiirud Tünnilaadal ja kohtasin paari endist klassikaaslast. Valmistasin õhtuks Tom Kha suppi ja suundusin jooksma. Läbisin 5km ajaga 38:23 ja keskmine pulss oli 147 l/min. Võimlesin, tegin rütmijooksud kuidagi üle jala ära, lõdvestusjooksu jätsin vahele ja venitasin. Kiire pesu ja lapse ning vanaemaga lõkke äärde jalutama. Taas vestlesin sugulastega ja lasin lapsel tantsu vihtuda. Vaatasime ilutulestiku ära ning jalutasime koju. Kõht oli tühi ja pool potti suppi kadus võluväel.
Ratsasõit sai tehtud.
Laupäev
Kavas oli pikk jooks, kuid kõht valutas ja äärmiselt raske oli olla. Käisime maakodus pikniku pidamas ja valdusi üle vaatamas. Peale kolme NoSpa-d ei muutunud olukord paremaks ja magasin pool päeva maha. 
Lüpsipingipilt
Naudime päikest
Üks esimestest jalgratastest mida nägin ja millega isegi sai sõitmist harjutada. 

Pühapäev
Joon vaid vett ja söön tagasihoidlikult. Püüan spordiinimeseks tagasi digimuutuda. Jooksin 21 km asemel 15 km. Keskmine pulss 145 l/min ja aeg 1:45:01. Luban pühalikult õhtul ülejäänud distantsist läbida. Edit: Läbisin 6km, põlvetõstejooksud ja rütmijooksud nagu vaja oli.

Kokku saan nädalaga pulsikell Polar M400 andmeil ~44 jooksukilomeetrit + aktiivne kõnd.

Sain aja maha võtta ja oma sotsiaalset ning emotsionaalset karikat täita. Trennid ja liigsöömine ei sobi kokku. Lohutasin end sellega, et tegin sellise toitumismustriga vaid iseendale kahju. Kõike jõuab kui aega planeerida. Mõtlesin pikemalt kirjutada, kuid lisan vahvaid pilte parem.

Mida rohkem ma aega maal veedan, seda suurem soov on kunagi oma maakodu korda teha ja üks mõnus, linnakärast eemal, põgenemispaik luua. Üksi kuluks aega ja närve palju, kuid kui kuskil peaks kunagi leiduma tugev ja töökas elukaaslane, kellega väärtushinnangud ühtiksid, siis oleks üks päris taluhõnguline projekt ootamas. Hakkan vist tõsiselt vananema, et sel nädalal sellised mõtted ja tegemised.

Nali enda kulul on parim.
Ei plaani tätoveerida end kunagi, kuid idee on hea.

laupäev, 17. juuni 2017

Neljas nädal jooksulainel ja tagasisidest

Otsustasin taas nädala trennid kokku võtta. Ehk innustab ja tekib see mõnus rütm jälle sisse.

Teine nädal Hasso jooksukava järgi treenimist. Tuli juba päris trenni moodi nädal.

Esmaspäev

Käisin Erateeningu liikmetega liigutamas. Kavas oli aktiivne kõnd tuli kokku 1 tund ja 28 minutit ja 7,91 km. Keskmine pulss 135 l/min. Kanali ääres sai tehtud väljaasteid, kätekõverdusi, lõike ja hüplemisi.

Teisipäev
Lõigutrenn klubikaaslastega. Harjutan hingamist endiselt - nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. Soojendusjooks, võimlemine ja edasi tuli kolm korda joosta Anne kanali ringi tempos 4:50 min/km. Lõikude vahel jalutus/kerge sörk ja tehtud need kuumad ringid said. Lõpus rahulik kojujooks vihmaga ja venitus. Aega läks 1 tund ja 2 minutit ning läbitud sai 8,71 km.

Kolmapäev
Puhkasin.

Neljapäev
Hommikul lesisin paar tundi rannas, sest kus mujal oma ilusa "Ultralinaga" lehvitada.
Otsustasin minna tõusutrenni, sest koos on ikka kergem ("Oli, oli!") ja Ingli silla lähedal sai selle nädala kõige hullem trenn läbitud. Selline tunne tekkis, et mingit vormi pole. Tuli täiesti paksu inimese tunne peale. Usina õpilasena koju ei marssinud, kuid peast käis mõte korraks küll, et "Nii raske on, ma jään seisma keset tõusu!". Kui soojendusjooks, võimlemine, sääre-ja põlvetõsted tehtud ning esimesed kiiremad "mäest" üles jooksud läbitud, siis võisin juba rohkem endaga rahul olla. Trenni lõpuks oli ikka hea tunne, et sain mugavustsoonist välja ja natuke kiiremini end liigutatud. Kätekõvedused ja hüplemised olid ka. Aega läks 1 tund ja 14 minutit ning 7,66 km sai läbitud.
Rasvale sai sõda kuulutatud vähemalt.

Reede

5 km ühtlases tempos jooksu ajaga 28:13. Lisaks 8 korda 100m rütmijooksu, nägin isegi 2:56 min/km korraks ära. Lõdvestusjooksu jooksin veidi vähem kui pidi, kuid üldiselt võisin endaga rahul olla. Kokku aega 49:39 ja 7,18 km.

Laupäev
Pikk jooks 18 km. Jooksin päeval 13 km (1:33:27) ja suundusin tuppa vett jooma, käisin pesemas ja läksin magama. Palav oli ja pulssi ei õnnestunud hoida nii madalal kui oleks pidanud 145 l/min asemel 148l/min. Õhtul tegin 5 km (36:38, keskmine pulss 141 l/min)  ja kaks kiiremat 100m jooksu. Venitan ka alati peale igat trenni. Jooksunädal on läbi ja peale trenni tuleb sära ka juba.
Staadionimaratonile reklaami ka
Pühapäeval - Puhkan.
Kokku sain nädalaga pulsikell Polar M400 andmeil ~42 jooksukilomeetrit + aktiivne kõnd  - tundub, et oli hea otsus end kuhugi jooksukampa sokutada.

Tagasisidet on väga huvitav jälgida. Hetkel on 16 vastajat olnud ja loodan, et tuleb lisa - kõik olete anonüümsed ja võite südamelt ära rääkida. Lugejate soovid on seinast-seina, eriti postitamise osas. Võtan kui komplimenti, et leidub inimesi, kes jaksaksid igapäevaselt mu mõtteid/tegemisi jälgida. Õnneks on ka lugejaid, kes arvavad minuga sarnaselt, et tuleks tunde järgi postitada -  "Tuju tuleb-tuju läheb, aga naine jääb."

Kuna on mõnus suvi, siis arusaadav, et kõik väga pikalt kirjutada ei viitsi ja pigem vastatakse vastusevariantidega küsimustele. Hea, et natukenegi saan aimu, kes Teie olete ja mida mõtlete.

Kujundus häiris mitmeid ja püüdsin paremaks muuta, loodan, et liiga kirju nüüd pole. Vähemalt blogrolli peaks nüüd mugavam kasutada olema.


Kõik soovitused, ettepanekud, nurinad või kiidusõnad:
Väga tubli oled olnud, nii kirjutamisel, kui jooksurajal. Hoian sulle täiega pöialt :) 
Tihemini postitusi ! :) 
Igapäevaselt postitusi ei loeks, aga kirjuya kasvõi iga päev, kui on, millest kirjutada.
Uus kujundus on küll ilusam, aga pole nii mugav lugeda ja blogrolli kasutada
Viimasel ajal on su blogi natuke külm ja kõle koht, kahjuks igast postitusest õhkab pigem negatiivsust kui positiivsust. Sind ennast ja sinu emotsioone on postitustes vähe, jääd lugejale kaugeks. Aga on näha, et asi hakkab paremuse poole minema! Kujunduse poolest - ise eelistan lugeda sellist blogi, kust postitused on leheküljel ilmumise järjekorras täies mahus. Kui postituse (lõpuni) lugemiseks tuleb see eraldi avada, jätan tihti lugemata, eriti kui oli plaan mitu postitust järjest lugeda.
Kirjuta lihtsalt
Keep up the good work! ;)
Mulle meeldib, et oled aus ja avameelne ja räägid palju ka oma armsast lapsest. Mind häirib või õigemini mitte ei häiri, aga ma ei tea mis see on, see et sa oled vahel enda suhtes liiga karm. Sa oled nii tubli, aga piitsutad end liialt. Võta vähe vabamalt! Sa oled inspireeriv :)


Olete üldiselt muhedad!
"Sind ennast ja sinu emotsioone on postitustes vähe, jääd lugejale kaugeks."- Seda oli natukene karm lugeda, kuid kõigest päris täpselt kirjutada ei soovi. Negatiivsusel on oma tugev põhjus, millega igapäevaselt tegelen, lisaks kõik eluline ei olegi positiivne roosamanna. Ma olen enda suhtes tõesti liiga karm kohati, kuid püüan vabamalt võtta.

Miks sa loed minu blogi?
Hästi kirjutatud ning huvid on sarnased.
Südamlik/aus ja eneseusku tekitav :)
Tegelen ise hobi korras jooksmisega (no sörgin aeg-ajalt oma lõbuks), seega teiste tegemised pakuvad huvi.
Meeldib.
Eeskuju oled
Kirjutad huvitavalt, põnevalt. Tundud ise ka põnev isik olevat :)
Kirjutad huvitavalt ja üks põhjus on ka hea blogroll. Oled väga tubli naine! Lugesin juba su eelmist blogi, ootasin, et naaseksid blogima.
Sa annad ka mulle motivatsiooni!!!
Meeldib sport ja sportlikud inimesed, eriti veel sellised, kes hästi kirjutavad :)
Sest oled mu õde
Sest mulle lihtsalt meeldib. :D
Sest sa oled motiveeriv ja kirjutad hästi ning lisad spordile ka oma elu juurde nii nagu see on. Olete armsad! Järgmisel nädalal loodetavasti rohkem arvamusi ja soovitusi. Oma panuse blogi/minu arengusse saab jätta siia: https://goo.gl/forms/OqZheG5mFYPw5gHl2 

reede, 16. juuni 2017

Tagasiside

Hei!
Tegin pisikese küsitluse, et saada tagasisidet. Ole julge vastama!
https://goo.gl/forms/OqZheG5mFYPw5gHl2


neljapäev, 15. juuni 2017

Eluline liikumine

Umbes kuu tagasi võtsin vastu otsuse, et lahkun töölt. Nägin, et mul pole kuhugi areneda ja lisapingutusi kollektiivis enam ka ei soovinud edaspidi teha. Päevast päeva kolleegide pidev rahulolematus töökohaga pani ka iseenda lõpuks virisema ja ainult tumedat tooni nägema. Õnnetu klienditeenindaja ei saa pakkuda kvaliteetset teenindust. Õnneks või kahjuks olen selline, et kui näen ja tunnen, et see pole koht minule, siis võtan vastu otsuse, mis paljude teiste silmis võib olla pöörane. Eks ta omajagu oligi pea ees vette hüppamine, kuid veidi sai ka aega planeeritud, et saaks puhata ja ots-otsaga välja tuleks. Mõelda vaid, ma saan jaanipäeval lõkke ääres istuda ja taas olla üle mitmete aastate vabalt. Eelmisel aastal ei saanud töö tõttu isegi ema juubelil kohal olla ja sel aastal soovisin südamest seda viga parandada. Väga palju tuldi mu jooksusoovidele vastu (peale esimest 24h jooksu, kus tõestasin, et võin edukas ka olla), mis oli kõige selle juures positiivne. Kuna ka muud pinged olid pidevalt õhus, siis nii vaimse kui füüsilise tervise nimel oli vaja minna oma teed.

Kandideerisin palju, vastuseid sain vähe ja kutseid vestlustele ka näpuotsaga. Nüüd on tunne, et olen oma koha viimaks leidnud. Seekord hoopis midagi uut ja ma poleks kunagi arvanud, et hakkan iseseisvalt midagi tehnika või vidinate valdkonnas õppima. Peagi saan lõpliku otsuse teada, seega võite pöidlad pihus hoida. Proovipäev kulges igatahes toredalt.

Arvan, et ilma kindla avalduseta oleksin veel paar aastat vingus näoga jõudnud tiksuda, kuid see pole ju selline elu, mida südames elada soovin. Tegin sammu, siis juba kaks ja kohusetunne ning soov areneda viis mind edasi. Lähedased/tuttavad muretsesid pealtnäha rohkem kui mina. Usun siiani, et saan hakkama ja uus koht tuleb ise minuni.

Eesti Blogiauhindadelt tuli spordiblogide kategoorias uhke kolmas koht, mis oli täpselt see, mida olin lootnud ja toetajaid oli kõvasti rohkem kui ette kujutasin. Kummardan ja luban edaspidigi tubli olla, vähemalt suvel kui talvel ei jõua ja tusatuju valdab. Koos Teiega on tore läbi elu seigelda ja võite kindlad olla, et nii nagu teie täna ja praegu mind toetate, olen valmis ka omal jõul iga kell samaga vastama.
Olin näinud ja lugenud palju Tom Kha supist, kuid pidasin seda mingil kummalisel kombel rikaste ja reisivate inimeste toiduks. Mul tavaliselt eelarvamusi pole, kuid see supp tundus kuidagi eliit. Õnneks sõbrannaga tuli jälle see toit jutuks ja otsustasin tema retsepti järgi ka proovida. Oleks ma vaid varem teadnud, et nii lihtsat ja maitseküllast supikest saab iseseisvalt teha. Minu uus lemmiktoit ja selle suve dieettoit. Panin potti 400ml kookospiima, 400ml vett (lisada hulka Tom Kha maitseainesegu) ja siis lasin keema minna..siis kanafilee (400g) sisse toorelt ja siis tomat (2tk) kuubikuteks ja seened (5tk) viilutatult. Krevette võib ka lisaks panna. ~15 minutit keeta ja valmis ongi. Suur tänu Anni!



Positiivne mõtlemine aitab nii palju. Head asjad lihtsalt juhtuvad! Näiteks hommikune kiri Vägilase Jooksu kohta, kuhu sain registreerida osalustasuta, sest võitsin auhinnamängu, mille korraldas Heiki Rebane. Infot põnevate jooksude kohta leidsin Hobijooksja blogist. Aitäh! Aitäh! Aitäh!

Kindlasti saab olema üks väljakutsuv jooks. Kes teab kuhu mutta ma kinni võin jääda või millest ma üle ei suuda ronida? Usun, et naer iseenda üle on parim ja seda ma saan kindlasti, peale muude emotsioonide, mis rajal tekkida võivad. Nii palju kui lugeda ja vaadata olen jõudnud, siis pikk riietus tuleb selga tõmmata ja nautida melu. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Midagi uut ja huvitavat kulub igatahes marjaks ära.

teisipäev, 13. juuni 2017

Katsetasin FiveFingerseid

Kirjutan Teile Vibramitest - noh need varvastega jalanõud.
Eelmises tossu postituses oli: "Palju kiidusõnu olin kuulnud Vibram Fivefingersite kohta Eesti naiste endise rekordiomaniku käest ja nägin ka rajal neid tema jalas. Meil oli diil, et kui tema rekordi üle jooksen saan injinji varvassokid endale, mida laenas ta mulle Euroopa meistrivõistluste ajal. Nii ma siis mõtlesin, et kui juba sokid on, siis võiks ju tossud ka muretseda ning avastada omal jalal. Seda enam, et sidumisvaeva pole ja kerged ning minu silma läbi tunduvad armsad. Nendest kirjutan kunagi täpsemalt, täna nad minuga igal juhul Tallinnast koju rändasid. Minul igatahes oli päris põnev selliseid imeasju jalga proovida." Täna siis panen täpsema jutu kirja.

Kuna soov katsetada oli suur, aga täishinda lihtsalt proovimise eest maksta kohe hoobilt ei julgenud, siis otsustasin kirjutada ja küsida hinnapakkumist Eesti neljandale spordiblogijale (2016 seis, tänaseks juba kolmandal kohal) ja rekordinaisele 24h jooksus. Sain väga kiiresti vastuse ja kutse ka jalanõude proovimisele. Kuna plaan Tallinnasse sõita oli juba õhus, siis sai enne loomaaeda see pisike, kuid meeldiva teenindusega poekene oma silmaga üle vaadatud. Proovisin mitut paari, kuid oranž värv ja mugavus köitsid mind kõige enam.

Uued kirjud sokid ostsin samuti, sest paremaid spordisokke, minu jalakestele, pole ma leidnud.
Info kodulehelt:
"Varvassokkide eelised: Paljud inimesed uudistavad, miks varvassokkide disain peaks olema parem traditsiooniliste sokkide omast. Vastus on üllatavalt lihtne. Me lõime soki, mis on anatoomiliselt disainitud Sinu jalale ja viie-varba tasku disain võimaldab varvastel naturaalselt joonduda ja hoida harali, võimaldades suuremat stabiilsust ja rohkem mugavust. Kasutame ainult kõrgekvaliteedilist fiibrit, mis on vastupidav, kerge ja painduv, pakkudes parimat hingavust, mis tähendab seda, et jalad tunnevad ennast lahedamalt/mõnusamalt, kuivemalt ja mugavamalt. Meie eesmärgiks oli luua sokk, mis sobiks jalga naturaalselt, kaitseks villide eest ja oleks nii mugav, et Sa unustaksid nende olemasolu üldse ära. Ei pea imestama, miks paljud jalatsi brändid disainivad oma toodetele laiemaid varbataskuid – täita vajadus joosta ning sooritada tulemus vabal ning loomulikul viisil. Ole kindel, et sinu jooksujalatsid on paaris ühe meie varvassoki toodanguga, tagamaks parima võimaliku vahekihi sinu jala ning jalanõu vahel. Tunne erinevust™."

Asukohast: Fivefingers Maakri 19/21, esindus on suletud 10. ja 13-16 juuni! Kolime uuele suuremale ja mugavamale pinnale aadressil !

Otsustasin loomaaeda minekuks juba soetatud jalatsid varba otsa tõmmata ja katsetada liikumist. Õhtuks olid sääred mõnusa koormuse saanud, mida tavalise tossuga liikudes eriti sageli ei tunne. Lihased olid rohkem töös. Teenindaja soovitas samuti järk-järgult harjutada, mitte kohe uue asjaga hulluks minna ja meeletuid distantse läbida. 

Nüüd olen mõnda aega katsetanud ja tunnetan, et maastikul on nad tõesti väga head. Nagu sussid oleksid jalas, tunnetab maapinda, kuid külm jalgadel ei hakka. Asfaldil jooksuks on mulle veel harjumatud, kuid teeäärsetel ja kruusateedel igati mõnus kulgemiseks. Armas on vaadata kui võilill varvaste vahele kaunistuseks jääb.

Mul pole ühtegi villi tekkinud ega varvaste hõõrdumist esinenud, mis on väga suur pluss minu seisukohast. Sageli hõõruvad pisemad varbad teineteist katki peale pikemaid jooksutiire, kui seda ei juhtu, siis vill on enam kui kindel. Varvastel on neis jalatsites puhkemoment, sest ei teki kokkusurumist. Igal varbal on oma pesa ja jalg saab loomulikus olekus tatsuda. 

Põhjalikumat infot leiab siit: http://fivefingers.ee/
On nii informeerivaid postitusi, kui üldist infot toodete kohta..miks?milleks?. Suhtumine klienti on vastutulelik ja positiivne.

Liigun ringi nagu elav reklaam. Mitu vanemat inimest Tartus on tänaval juurde astunud küsinud, et kust ma sain ja kas tõesti tehakse sellised jalatseid. Kahjuks hetkel Tartus kohal pole võimalik neid osta kuskilt, kuid tellimisvõimalus on kõigil olemas ja Tallinnas proovimas käia soovitan samuti. Minu külastuse ajal viibisid poes mitu vanemat soomlannat ja olid just vahetamas vanad ja kulunud vibramid uute vastu.

Enne ei tea, kui ise järele ei proovi. Isegi vabaks ajaks on oma mudelid olemas. Kes ei karda erineda ja leiab, et paljajalu on kasulik kõndida, siis võib julgelt ise katsetada. Mulle meeldivad näiteks need SIIN.
Siiralt ostuga rahul!

pühapäev, 11. juuni 2017

Kolmas nädal jooksulainel

Otsustasin taas nädala trennid kokku võtta. Ehk innustab ja tekib see mõnus rütm jälle sisse. Enamus nädalat läks uuendustega harjumisele. 

Esimene nädal Hasso jooksukava järgi treenimist. Tuli kerge nädal, et oleks ülevaade mu hetkeseisust.

Esmaspäev

Käisin Erateeningu liikmetega liigutamas. Kavas oli aktiivne kõnd 1 tund ja 30 minutit. Keskmine pulss 137 l/min. Veidi hüplesin ja tegin kätekõverdusi ka.

Teisipäev
Lõigutrenn. Väga huvitav oli treeneri silma all joosta ja sain otsekohest tagasisidet. Harjutan hingamist - nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. Oh kui keeruline üks lihtne asi võib olla. Olen harjunud suu kinni jooksma. Soojenduseks jooksin 3 km ja keskmine pulss oli 157 l/min, eks üritasin teiste tempos püsida ja tugeva inimesena mitte hädaldada, võimlesin ka. Neli korda jooksin 1 km lõike tempos kuni 4:50 min/km. Lõikude vahel jalutus/kerge sörk ja tehtud need katsetused said. Lõpus rahulik kojujooks ja venitus.

Kolmapäev
Puhkasin.

Neljapäev
Neli kilomeetrit rahulikus tempos ja võimlemine, hüplemine, sääre-ja põlvetõstejooksud, rütmijooksud ning kätekõverdused. Keskmine pulss 149 l/min.

Reede
Ettevalmistus laupäevaseks poolmaratoniks. 3 km sooja, võimlemine, rütmijooksud ja muud liigutamised. Keskmine pulss 140 l/min. Jalad tundusid kummaliselt kerged ja enesetunne oli paljulubav.

Laupäev
Narva Energiajooks, mis ei läinud nii hästi kui plaanis. Polari info.

Pühapäev
Puhkan. Nagu poleks eile jooksnud, ainult õlad ja selg veidi kanged.

Sain teada, et SLS tähendab südame löögisagedust, olin harjunud sõnaga pulss. Kokku sain nädalaga pulsikell Polar M400 andmeil ~39 jooksukilomeetrit + aktiivne kõnd  - ootan ja vaatan huviga, mis edasi. 

laupäev, 10. juuni 2017

Emotsioonid

Woop-Woop! Tasus see jagamine ja enda blogipostitused ära...olen Eesti kolmas spordiblogija. Minu jaoks on see midagi vä-ga suurt! Võite ise arvata, kas pisarad silmas või mitte.

Ma ei ole just väga silmapaistev inimene ja esmapilgul võin tunduda isegi kuri või ülbe. Kellel mind lähemalt õnnestub tundma õppida, siis teab, et olen üpris õrnahingeline ja kogu selline egoistlik kuvand on mu kaitsemüür. Ma olen alati imetlenud inimesi, kes saavad hakkama oma eluga, kuigi teel on takistusi ja vahepeal tundub, et kõik on ebaõiglane. Kui otse ei saa, siis saab ringiga, minu ring tundub väga suur ja seda aega, et jõuda kunagi enamuste jaoks elementaarse (kõrg)haridusteeni läheb veel päris palju. Tuleb end mingil viisil üles töötada ja enda madal enesehinnang kõrgeks pumbata, et saaks lõpuks virelemisest välja. Seni kuni olelusvõitlust pean, saan anda edasi oma sporditeekonda ja näidata, et kõike saab, kui on tahe ja julgus proovida. Mul on äärmiselt vedanud oma lugejatega, kes pole kunagi üritanud mu enesekindlust maha tallata. Mul on ülivõrdes vapustav heameel, et osalesin Staadionimaratonil ja Ida-Virumaa heade jooksude sarjas. Ma nägin, et mul on tulevikku!

Lõpuks ometi midagi head sel aastal!

Aitäh kõigile!

Nii õnnelik olengi!

Narva Energiajooks 21,1 km

Magasin hästi, madratsil, õe toa põrandal. Ärkasin 6.45 ja teised reisikaaslased 7 koos äratuskellaga. Hommikuks oli kaerahelbepuder ja mannavaht. Ise sõin hoopis kurki ja kaerahelbeid lusikaga pakist. Vett jõin ja võtsin oma vitamiinid sisse.

Päike säras ja  tundus minu mõistes ideaalne jooksuilm. Vahetasin lühikese riietuse pika vastu nii igaks juhuks ja krabasin hunniku riideid kaasa veel ka. Eesti suvi on ju lumest päikseni. Startisime veidi enne kaheksat ja sõit Narva poole võis alata.

Kuna eilne enesetunne peale trenni andis lootust ja Kati jooksu nautima ei jõudnud, siis otsustan minna aega jooksma. Peas kujutasin ette, et 1:42st võiks saada 1:40 heal juhul. Kas uus rekord on soolas selgub alati distantsi lõpus. Plaan B oli loobuda kui enesetunne kehvaks kisub ja tiksuda ultrasammul lõpuni.

Mõnus rahu oli sees. Kohtusin Marise ja Viigiga ning Oriflame telgis heade tuttavatega. Otsisin  kohta, kus  saan tütre Draakoni lastejooksule registreerida ja peale pikka tiirutamist aitas armas Margit Oriflame telgist mul õige koha leida. Ema ja õde käisid last jooksutamas kui mina 21,1 km rajal viibisin.

Soojendusjooks ja kõik muu läks hästi. Tervitasime Margitiga (blogija) ja peagi oli aeg startida. Stardikoridoris lobisesime blogiseltskonnaga (Viigi,Maris).

Määrasin registreerides ajaks 2:00:00 ja rahvast oli palju. Esimesed kilomeetrid kulgesid slaalomina ja massis oli päris kuum joosta. Vaatasin, et km aeg ei tule nii hea kui peaks ja sääred muutusid ka kangeks. Loobusin isiklikust ja tiksusin mugavas asendis lõpuni. Võib öelda, et nautisin. Inimesi vuhises mööda pidevalt ja siin-seal juba kõnniti. Mõnus tuuleõhk jahutas ja veepunktid võtsin ka meeleldi vastu-jõin ja kallasin pähe. Kolm geeli sai ka sisse valatud.

Pinge oli maas, linnukesed laulsid. Siin-seal kõlas muusika ja tantsisid tantsutüdrukud. Klubikaaslasi märkasin ka, kuid erilist innustust peale püstise pöidla jagada ei jaksanud.

Jõudsin mõelda veel Laulasmaal mõnusalt kilomeetreid koguvate ultrajooksjate peale ja minu võitlusvaim Narvas kustus. Igast jooksust saab midagi õppida. Sel korral siis nauditav finish, kus sai käed taeva poole sirutatud ja naeratusega lõpetatud. Oksemaitset polnudki suus ja kerge tunne jäi sellest jooksust.

Iga kord ei saagi uut rekordit loota, või noh-loota ju võib, kuid trenn ja kaalunumber peavad kooskõla leidma, et "imed" juhtuksid.

Siiski lõpetan positiivse noodiga. Käisin võistlemas, kohtusin toredate inimestega ja aeg tuli alla kahe tunni. On millest õppida ja eelkõige tuleb inimeseks jääda. Minu rahutu hing tahtis paremini, kuid vorm ja vaim räägivad teineteisele vastu.


kolmapäev, 7. juuni 2017

Jäämäe veepealne osa

Blogimine on üks minu hobidest. Olen teda kasutanud oma emotsioonide märkimiseks ja eriti sündmuste jäädvustamiseks. Mida tundelisem postitus, seda rohkem tagasisidet või siis lugejaid. Samas peab tõdema, et on olnud ka perioode, kus mõtlen, et blogimine tuleb lõpetada ja keskenduda vaid jooksmisele ning olmele. Mingil määral kasvan iga aastaga ja filter hakkab ka tulema - kõigest enam naljalt ei kirjuta, kuigi vahel tuleb tunne, et võiks ju. Mida ei kirjuta, seda ei teata, kuid see ei tähenda, et mingisuguseid sündmusi pole toimunud.

Loodan, et suudan oma jooksudega süstida lugejatesse positiivsust. Eriti neisse, kes ei usu, et võiksid midagi olulist enda jaoks ära teha - "Te suudate! Saate hakkama!". Olen ju isegi täiesti tavaline naine, lihtsalt veidi hulljulge mõnikord. Mul on tohutult õppida veel, alustades õigest hingamisest jooksu ajal (just, lugesite õigesti). Usun, et uuel aastal, kui mitte juba varem olen suutnud luua endale meeldivama keskkonna arenguks. Ülioluline on kõik, mis meid ümbritseb. Kõigil on oma piirid ja tundepagas, mida tuleb kaasas kanda igapäevaselt. 

Praegu peaksin kirjutama oma elulugu edasi, kuid pastakas ei taha sõnu paberile vedada. Seega saite ühe minipostituse.

Viide

pühapäev, 4. juuni 2017

Teine nädal jooksulainel ja muud

Otsustasin taas nädala trennid kokku võtta. Ehk innustab ja tekib see mõnus rütm jälle sisse. Enamus nädalat läks oma mõtete ja tunnete korrastamisele.

Esmaspäev
Kavaväliselt käisin Erateeningu rahvaga liigutamas. Kavas oli aktiivne kõnd. Täitsa huvitav oli vahelduseks  trenni mõistes jalutada. Pulss oli isegi kõnni kohta kõrge, kuid enesetunne hea. 4,86 km ja keskmine pulss 141 l/min. Laululava juures jooksin 6 korda treppidest üles ja tegin 2*15 kätekõverdust. Kui aasta tagasi oleks naernud 15 kätekõverduse juures, siis praegu tuleb pingutada, et kuidagi tehtud saaks. Tagasi kogunemiskohta 4,63 km kõndi ja keskmine pulss 146 l/min.

Teisipäev
Jooksin 10 km, keskmine pulss 156 l/min. Selline emotsioonitu jooks. Staatilised kerelihaste harjutused peale ning nagu alati peale trenni ka venitus.

Kolmapäev
Jooksin 8 km. Keskmine pulss 155 l/min.

Neljapäev
Vahelduva pulsiga jooks 12km. Tundus, et pulss hakkab juba alla tulema. Vihm ja tugev tuul ei takistanud oluliselt liikumist. Keskmine pulss 159 l/min.

Reede
Puhkasin

Laupäev
Enne jooksu loksusin Tallinnasse ja tagasi.  Külastasime loomaaeda, õhtul olin väsinud,kuid vedasin end rajale. 16 km jooksu, keskmine pulss 148 l/min. Täielik pettumus endas. Peale 10 km läbimist viskas pulsi pidevalt 171 juurde ja alla 120 juurde läks ainult kõndides. Vahelduvalt jooks-kõnd ja läbi see õudus sai. Mitu korda mõtlesin, et pulsi jälgimine segab jooksmist. Torisesin omaette ära ja leppisin, et päevad pole vennad.

Pühapäev
Jooksin taastavat jooksu 6 km, pulss 149 l/min.

Kokku sain nädalaga pulsikell Polar M400 andmeil 52 jooksukilomeetrit + aktiivne kõnd  - rahul. Tuleb rohkem lõigutrenni teha, siis vast saab juba selle pulsi ka korda.

Otsustasin, et minust saab Eratreening.ee liige. Miks ma sellise otsuse tegin?
  • Ma ei pea teise linna otsa liikuma peale väsitavat päeva kui tahaks trenni minna
  • Mul on vaja aega koos omasugustega
  • Mul on "oh kui tore trenn" tunne kadumas.
  • Tore on saada välja rutiinist. 
  • Koos on ikka kergem ja kui tagasiside on edasiviiva jõuga, siis tuleb seda ära kasutada.
  • Saan vaikselt A-st ja B-st alustada. Kuidas hingata, kuidas tossupaelad kindlamini kinnitada...pisiasjad on olulised ja ise neid sageli ei oska märgatagi oma jooksutuhinas.
  • Seltskond on positiivselt meelestatud
  • Nimi tundub esinduslik
Kui keegi ootab, et saaks reede õhtul peole minna, siis matke see mõte maha ja tulge minuga jooksutrennidesse parem nädala sees - annab positiivse laengu ja tuleb tervisele kasuks!

Veel on jäänud 3 kg maha süüa ja siis on juba hoopis kergem joosta.

Viide

laupäev, 3. juuni 2017

Oh neid tossukesi!

Plaan paar uusi tosse otsida oli juba talvel, kuid lükkasin ostu kevadesse. Näitan siis ette oma tagasihoidliku tossuvaru. Kui kedagi huvitab palju mul kontsakingi on, siis pean tunnistama, et täpselt 1 paar, millega lõpetasin nii põhikooli kui gümnaasiumi.


Ülevalt alustades, siis number 37 väga parajad mustad, siis 38 tumesinised, 43 väga hästi teeninud ja varvastel taastuda lasknud paar, hallid 39, mis tulid rekordijooksule kaasa ja täna valitud oranžid. Esimene ja teine paar olid väga hädapärased ja valitud välimuse ja odava hinna järgi.

Jooksujalatsi valimisel ajavad mind igasugused mudelid ja asjad segadusse. Oma jalg on kuningas ja oma kogemustest õpib kõige paremini. Õnneks on võimalus uurida soovitusi teadjamatelt, kuid lõpliku valiku teen alati ise.

Eile käisin Rademaris proovimas Adidas Ultra Booste. Avastasin ka seda, et Eedeni Sportlandis on Outlet ja seal on mõni number ülihea hinnaga (kahjuks minu suurust 39 polnud). Wow efekt oli hämmastav. Peale jalga panemist ei tahtnud enam Nike või Asicsi poole vaadatagi. Kunagi tulevad minuga koju kaasa. Praegu jätan unistamisruumi endale. Siiski hämmastav, et mingi asi nii meeldima võib hakata (isegi unes nägin).

Näevad välja imelised
Palju kiidusõnu olin kuulnud Vibram Fivefingersite kohta Eesti naiste endise rekordiomaniku käest ja nägin ka rajal neid tema jalas. Meil oli diil, et kui tema rekordi üle jooksen saan injinji varvassokid endale, mida laenas ta mulle Euroopa meistrivõistluste ajal. Nii ma siis mõtlesin, et kui juba sokid on, siis võiks ju tossud ka muretseda ning avastada omal jalal. Seda enam, et sidumisvaeva pole ja kerged ning minu silma läbi tunduvad armsad. Nendest kirjutan kunagi täpsemalt, täna nad minuga igal juhul Tallinnast koju rändasid. Minul igatahes oli päris põnev selliseid imeasju jalga proovida.
Loomaaiapäev oli ka meil kui juba üksiti Tallinna sõiduks läks. Ise käisin viimati 13 aastat tagasi loomi avastamas, täna sain oma lapsega seal uudistada.
Nüüd on tarvis 16 km jooksule minna ja otsustada oma jooksuklubi teema ära sel ajal. Tossudeni! Jooksmiseni!