esmaspäev, 17. aprill 2017

Kui oluline on puhata...

Viimane jooks oli 11.04 ja läbitud sai 6 km ning läbi valu elatud reedeni. Kirjutasin koheselt ka treenerile ja sain soovituse rahu anda jalgadele ja taastuda. Järgmised päevad käisin tööl ja valuvaigistid olid parimad sõbrad. Seekord ei aidanud minu tavaline "minipuhkus" vaid logelesin kolm päeva peamiselt jalad seinal. Minu tavaline minipuhkus näeb välja selline, et variant a- ei käi tööl aga teen pikema jooksu või b-käin tööl aga tegemist on jooksuvaba päevaga. Nüüd päriselt vedelesin, ligunesin kaua vannis ja kandsin kompressioonsääriseid. Sain ka lapsega kokkuleppele, et kui tema kell 6 ärkab, siis mängib oma asjadega ja laseb mul magada. Oli eeskujulik ja sain järjest 10 tundi und üle mitme aasta endale lubada.

Täna ärgates oli hoopis teistsugune tunne. Olin kohe energiat täis ja valmis päevale vastu astuma. See tunne on super! Jalad tundusid kerged ja mitte üldse minu valutavad koivad. Usun, et sain õigel hetkel piduri peale tõmmata ja jooksu/töövabalt olla. Loodetavasti enam liiga endale ei tee ja igaks juhuks säärised peale. Iga pisemgi valu on märguanne.

Kuigi täna oli kava järgi 8 km ja ÜKE, siis kulgesin hoopis nii nagu kunagi jooksmisega alustades. Ei vaadanud pulssi/kiirust ja 5 km tiir sai tehtud hea enesetundega. Pulss oli üleval, kuid selliste jooksude pärast ma ju ometi selle teekonnaga alustasin - mõnus pingutus ja rahulolu. Alustasin rahulikult ja tunnetasin igat sammu - see on puhas rõõm kui mitte midagi ei valuta. Lendamise tunne.

Puhanud inimene suudab palju rohkem. Suhtumine on parem ja probleemid tunduvad lahendatavad aja jooksul. No isegi blogima jõudsin.

Tahtsin lihtsalt öelda, et ma tunnen end täna hästi.

Eelmisel aastal olin kõik puhkused sisustanud jooksuvõistlustega. Hoog oli sees ja tundus aktiivpuhkus. Ei ole imeinimene ja sel aastal püüan targemalt tegutseda.

(Loodan, et homme on samad emotsioonid.)

2 kommentaari:

  1. Kusjuures, puhkus on tõesti väga olulune. Tean omast käest, kuidas pidev trenn ja ringi rahmeldamine lõpuks stressi tekitavad. Naljakas on kuidagi lihtst passida, aga teinekird on seda ka vaja ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, ikka tekivad mõtted, et peaks seda, teist ja kolmandat tegema. Puhkamist tuleb ka õppida. :)

      Kustuta