reede, 2. september 2016

VIII Kohtla-Nõmme rahvajooks ja esimest korda esimene!

Kohtla-Nõmme rahvajooks oli Ida-Virumaa heade jooksude sarja viies ehk viimane etapp. Kuna esikolmikul olid nii neljaminutilised vahed, siis erilist imet enam teha ei olnud võimalik. Hoidsin oma naiste arvestuse teist kohta nagu plaanisin. Täitsa kurb mõelda, et nüüd sai sari läbi ja toredaid jooksunägusid siis enam nii tihti ei näe.

Sõitsime jällegi tiimiga koosseisus mina, ema, õde ja tütar Grete autoga Avinurmest Kohtla-Nõmme poole. Jooks toimus õhtul. Tillujooks algas 18 ning minu 10 km Kuld 50 naiste teise koha vormistus sai alguse 19.

Jõudsime varakult kohale ja Gretega mängisime kohalikus lasteaias. Sain ka jooksututtavatega taas vestelda ja konkurents jääb küll ainult rajale. Kõik särasid ja olid ülimalt positiivselt meelestatud, jooksmine ühendab ja muudab tuju kordades paremaks.

Tillujooks toimus seekord 330 m pikkusel staadioniringil. Õde kommenteeris, et ta võib-olla jõuaks seda ringi joosta ilma puhkepausideta. See kaheldav vastus oli parajalt humoorikas. Jällegi olin rajal Grete läheduses ja vajaduselt hoidsin käest, üldiselt püüdsin püsida kõrval või taga. Tal oli lõbu kui palju, lõkerdas naerda ja kuna ring oli pikk, siis avastas ilusaid kivikesi. Siiski suutsin motiveerida ja kivid jäid maha ning liikusime rahulikus jooksutempos edasi. Arenguhüpe seisnes selles, et julges ka mõnekümneks meetriks käest lahti lasta ja üksi vudida edasi, siis jällegi otsis turvalist kätt ja nautis jooksu. Kaheaastase kohta endiselt väga tubli. Vanaemal ei pidanud vist närv vastu ja tuli ka lapselapse kõrvale jooksma enne viimaseid kümneid meetreid. Imestasin, et vanaemale vist nakkas ka kerge jooksupisik. Palusin raja äärde minna, sest pelgasin, et ehk meie taga olevale lapsele ja vanemale võib nii rajale ette jääda (eks võtan seda ka kui kvaliteetaega oma lapsega ja tahtsin ise toeks olla algusest lõpuni). Grete tuli eelviimasele kohale. Seal pole koht üldse määrav ja täitsa vabalt oleksime võinud viimased olla. Jooksurõõm on see, mis loeb. Twix oli kingituseks jooksu eest ja seda laps käest ei andnud. Hoidis kogu autasustamise peos ja lubas autos süüa kui sõit kodu poole algab.

Hakkasin peale tillujooksu oma soojendust tegema. 2 km sörki, võimlemine, põlvetõste-ja sääretõstejooksud, kiirendused. Kiirendused ei olnud üldse nii head kui eelnevalt ja mõtlesin, et ehk täna on jälle üks tavaline "läbin ära ja saan linnukese kirja" jooks. Siiski kuklas tiksus isikliku rekordi mõte, sest rada oli hea, ilm oli hea, hing oli rahul. Sain ka enne jooksu vihma kaela, mis oleks võinud jooksu ajalgi jätkuda, sest värskendus tuleb alati kasuks. Peagi kõlas stardipauk ja jooks sai alata. Naiste esikolmik jäi suhteliselt lähedale üksteisele. Hoidsin tempoga tagasi ja jälgisin mida kaks minu ees jooksvat naist teevad. Peagi olin neil sabas ja umbes teisel kilomeetril vaatasin, et keegi juhtida otseselt ei taha peale kiiret algust. Mida mul ikka kaotada oli, hakkasin ise eesjooksikuks. Peale 5 km olin endiselt naine number üks ja umbes ennustatavalt sada meetrit oli teiste naistega vahet. Kuna hoidsin ühtlast tempot ja peale esimest ringi polnud see rütm oluliselt langenud, siis mõtlesin, et no nüüd võiks ju kaunis ajaparandus isiklikule rekordile küll tulla. Jooksin jooksumeestega paaril korral kõrvuti ja üritasin stabiilset sammu leida. Mõtlesin pidevalt, et peagi olen naiste teine ja kõik on mu selja taga ja ajavad taga. Kunagi ei tea kui tekib kellelgi rajal energiaülejääk ja vormistab ise esikoha enne lõppu. Peagi tuli ka päästev finiš ja enne lõppu jooksis üks mees veel mööda minust (õnneks ta polnud naine) ja nii see esikoht tuligi. Selleks kauniks hetkeks läks aega esimesest medalist mööda 8 aastat ja saadud esikohamedal oli minu medalikogu kümnes, samuti numbrisärk oli 10. Igati maagiline hetk, mida olin salamisi oodanud aastaid. Kõik esikolmiku naised tegid oma uued isiklikud rekordid nagu kuulda oli, seega kõik said võidu iseenda üle ja see ongi parim tunne üldse. Igavese teise, kolmanda, neljanda ja nii edasi koha needus sai lõpu.


Üks mees käis tänamas motiveerimise eest, mis oli armas. Käisin ka Oriflame telgi juures kokteili joomas ja seekord maitses kõik suurepäraselt. Ema kommenteeris, et ma olen läbimärg...jah, pingutades pole häbi higistada. Kõva töö sai tehtud ja higi, vaev ning paar rõõmupisarat käisid asja juurde. Sörkisin lõdvestuseks veidi alla kilomeetri ja asusin venitama, kuna pole tuttav sealsete radadega, siis edasi-tagasi jooksmine tüütas lõdvestusjooksul ära ning otsustasin lühemalt teha sel korral.

Nüüd numbritest

17. mai 2015 oli minu 10 km rekord 49:11
02. september 2016 saabus uus rekordimaik ja 10 km sai läbitud ajaga 45:07
Veidi üle 4 minuti ajaparandust...

Keskmine pulss 176 l/min
Maksimaalne pulss 186 l/min
Keskmine kiirus 4:36 min/km
Maksimaalne kiirus 3:30 min/km

See on väga suur parandus, esialgu lootsin nii paar sekundit kärpida esialgsest ajast. Samas jällegi see on märk, et treener Crisi koostatud jooksukava toimib ja koostöö sujub. Ma olen alles teise kuu alguses kavamajandusega ja juba on tunne nagu uued jalad all ja rekordid saavad kaunimaks voolitud. Üksi ma poleks suutnud sellist ajaparandust teha ja jookseksin endiselt 50+ minuti lähedale ja teeksin palju rühmatrenne spordiklubis ning puhkepäevi endale ei annaks...samas nüüd tean, et mõned puhkepäevad toovad kõige enam arengut kaasa - tark treening on parim.

Jäädvustasin ka nänni, mis ikka peale jooksu jagatakse.
Saku Läte kotike peitis endas kohviube, kommi ja vett. Kohv jääb emale nautimiseks ja vesi ning kommid sobivad mulle ideaalselt. Kohvi joon üliharva, näiteks kui keegi ekstra teeb ja toob või siis juhul kui teen midagi väga suurt (näiteks viimati jõin kohvi peale 24h jooksu autasustamist oodates). Rõõmurull oli hea tähistamaks mu võitu ja vastu ööd said ka sealt kõik kodused viilu.
Saku Läte meened

Viide
Laps jäi juba autos tagasisõidul magama (maal on uneajad täiesti segamini ja linnas tuleb teha suurt kasvatustööd taas, samas olen väga tänulik, et ema, vanaema ja õde mu pisikest vaatavad ajal, kui mina ei saa töö/võistluste tõttu olla lähedal) ja Twix-ist oli võetud pisike amps ning ülejäänud oli nii näos, kätel kui ka paberi sisse sulanud. Igati magus uni saabus.

Suurepärane tunne on ja see jooks andis unistustele tiivad. Tuleb veelgi suuremalt unistada, sest eesmärgipärane töö kannab vilja.

Järgmine eesmärk on purustada maratoni rekord üsna uhkelt, aga sellest siis kui asi tehtud.

Ole julge ja paku kommentaarides millise ajaga maratoni läbin!
(Eelmisel aastal läbisin ajaga 4:05:59.)

16 kommentaari:

  1. Sa ikka nii tubli! Nii mõnus lüüa oma rekordeid. Täna lähen teist korda jooksutrenni, uuest nädalast uus kava, see nädal pole veel hoogu sisse saanud. Nii motiveeriv lugeda selliseid ajaparandusi ikka :) Maratoni teed alla 4 tunni. Kui palju, ei oska ennustada, aga tuleb ka seal kõva ajaparandus :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Tõsi, endale "ärapanemine" on kõige magusam. Loodan, et uus kava meeldib ja saad hoo sisse.
      Tubli pakkumine. :)

      Kustuta
  2. Mina pakun 3h32min aga Sa oskad üllatada ja teha veel parema ajaga maratoni ära

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii uhke pakkumine :)
      Ise veel nii suurt parandust ei loodaks, aga rajal näen mis ja kuidas.

      Kustuta
  3. Palju õnne :) Ikka metsik ajaparandus :) Tubli tüdruk :)

    VastaKustuta
  4. Tubli tüdruk! Sa ikka ei taha sellest poodiumist väga kaugele minna, ma vaatan :) Hoia muidugi esimesed kohad ligi, see motiveerib ju eriti.
    Ja see, et sa vahepeal ka puhkad, on igati kiiduväärt. Müts maha inimese ees, kes selle sulle selgeks suutis teha :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! No väikeste võistluste ilu see poodiumivärk. :)
      Õpin puhkama jah, no kui mustvalgel kirjas, siis peab sõna kuulama. :D

      Kustuta
  5. Uhke parandus! Maratonirajal sõltub, mis plaaniga minna. Näiteks 4h grupis joostes on keeruline 3:30 joosta. Aga ennustaks maratoni läbimisajaks 3:46-3:48 :)
    Edu igaljuhul!

    VastaKustuta
  6. maraton 3.43 :) muidugi uhkem kui veel paremini läheb

    VastaKustuta
  7. No sind ei tea ju kunagi..pidevalt üllatad:) Pakuks 3.42

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Põnev on ennustusi lugeda. Alahindamise asemel tekib ülehindamine vaikselt. Samas kunagi ei tea ette mis maratonil saab. :)

      Kustuta
  8. Ma pakun, et 3:28. Kui hea ilm ja kõik toimib, siis võib ka 3:25 -:)

    VastaKustuta