reede, 29. juuli 2016

Mis sa lähed päriselt EM-ile?

Oh, tuli vaim peale ja kasutan uneaega kirjutamiseks. Esmaspäevast alates olen taas tubli töötaja Prismas ja nädalavahetuse veedan lisatööl, seega 10/11 tööpäeva järjest. Selle kuu elan üle ja edaspidi jään vaid Prismasse, sest soodustab mu edasist sportimist. Füüsiline töö ka ja elan üle häirivad tõsiasjad.

Trenni olen samuti vaikselt teinud. Jooks-kõnd. Ühe korra õnnestus ka tossud jalga tõmmata ja liikudes polnud vigagi. Järelikult taastun usinasti.

Nüüd aga asjast. Kui 24h jooksu rajal kuulsin, et otsitakse ultrajooksjaid Prantsusmaale, siis saime Kaidiga naerda. Jõudsin mõelda oma peas veel, et issand, kes seda veel kord tahaks teha ja veel nii proffessionaalselt, et lausa Eestit esindada. Aga nagu teate, siis mu mälu on lühike ja jääb vaid hea emotsioon ning meenutused ilusast võistlusest.

Järgmine selgusemoment istusin valusate ja villis jalgadega esmaabipunktis ja Cris tuli nõu andma ja tahtis aidata. Ma loomulikult oma jalanõusid jalast võtta ei lasknud ja mõtlesin, et ka tema on üks brigaadist. Imelik, et tuli veel juttu ajama ja kõndima, aga mine sa neid esmaabitöötajaid tea. Hetkel olen aga väga tänulik, et ta mu häda märkas ja andis tuge. Kui nime sain teada, siis oli mõttepaus ja mõtlesin välja, et olin varem kuulnud temast ja kõva ultrajooksumehega on tegemist.

Peale jooksu mõtlesin, et polnud midagi nii jube kui vahepeal tundus ja mis saaks kui tehakse pakkumine Prantsusmaale siiski sõita. Jooksmise vastu tunnen suurt kirge. Olen alati teadnud, et olen ülipikamaajooksja, kuigi polnud isegi nii pikka maad kunagi katsetanud. Ma usun endasse ja tean, et olen viimaks leidnud endale sobiva ala. Kannatada ja teada, et kõik tasub ära, lisaks tekib emotsioon. Saab end analüüsida, saab teisi jooksjaid õppida lähemalt tundma ja märgata, et kaunite väärtustega inimesi on veel meie seas. Ükski klubi, pidu või mistahes noorte üritus ei ole nii äge, kõige parem pidu ongi jooksuüritustel. Rahvas hoiab kokku, innustatakse teineteist, tehakse palju nalja ja nauditakse aega ilma alkoholita. 24h jooksjatest olin pesamuna ja siiski tundsin end samaväärsena.

Stardipaik.ee tundus turvaline viis, et saada abi. Müüja-kassiiripalk kahjuks ei luba sellist väljaminekut ja otsustasin parem projekti kasuks. Oh seda ootamist, et millal ometi projekt üles läheb ja sobivaks muutub. Pabistasin, olin ärevil ja tahtsin juba kõigile oma suurest unistusest jutustada. Kõik on võimalik kui vaid väga tahta ja pidevalt tööd teha. Nüüd on ka Cris mul treeneriks ja saan mõistlikult õppida end liigutama. Luban olla usin õpilane ja äkki ka kunagi tema rekordi üle teha kui kiirust ja nutikust aja jooksul lisandub.

Sain oma kaua igatsetud eduelamuse ja soovin oma teekonda jätkata. Mu tütar on üliuhke, et tal selline jooksuemps on. Püüan ka nii palju kui võimalik aega temaga veeta, kuid suviti on traditsioon juba minu oma lapsepõlvest, et vanavanaemad/vanaemad saavad lapsed suveks, et emad tööd rügaksid ja sügisel taas koos. Raske on, aga peab tööd ja vaeva nägema, sest siis hakkavad head asjad juhtuma.

Stardipaigas on miinimumsumma, mida saab toetuseks anda 5€. Olen kõigile toetajatele, jagajatele, laikijatele ääretult tänulik. Autasud pidi ka projekti kirja panema ja neid andis nuputada...sest ega mul väga midagi anda ju pole. Julgelt võivad soovijad kirjutada ka mulle postkasti ja tagasisidet anda.

Popsport.ee lubas parima hinnaga varustust soetada nende poest ja hoian silmad lahti igasuguste soodustuste osas.

Mulle oleks ka suureks abiks kaasblogijate tugi. Hoian ka blogijate lippu kõrgel. Kaalulangetaja/amatöörsportlase teekond Euroopa Meistrivõistlustele -  ei kõla üldse halvasti. Kusjuures kaotasin 24 h jooksul 2 kg ja ei tule praegu veel tagasi ka. Eks ma pean sööma rohkem, sest koormus oli suur ja keha vajab taastumiseks aega. On vaja mahtuda kleiti, mis eeldab -2kg, siis jookse 153km ja olemas. Olgu, see oli nali. Tegelikult on tegemist nii vaimselt kui füüsiliselt kurnava alaga.

Paljud arvavad, et 24h jooks kujutab endast nonstop jooksmist, aga ka kangemad mehed jalutavad ikka. Süüa saab, juua saab, wc-s võib ka käia, magada võib ka. Pole see midagi nii hull lõhkumine.

Töökaaslaste küsimused on huumor omaette, aga üritan ikka viisakaks jäädes vastata.

Kas tasus end siis sandiks joosta? Ma taastun alles. Kõik saab korda! (Oma peas vastus: Loomulikult, ootan juba järgmist võistlust.)

Mis sa sellest saad? Mine jookse ja saad ise ka teada.

Juba paremaks ei hakka jalg minema? Nädala pärast on korras. (Teine päev tööl alles.)

Tegid trenni natuke? Jah, tegin trenni. (153 km lausa)

Mis sa ise pakkusid end EM-ile? Ei pakkunud ise, lihtsalt nõustusin kutsega.

Kõige naljakam oli see, et paljud ei julge ise uurima tulla ja küsivad kolmandatelt osapooltelt. Ausalt, ma ei hammusta. Ei kukkunud ka kuskilt alla. Hulluks pole ka läinud, lihtsalt hobi ja kirg on selline teistsugune.

Kõigil on õigus õnnele ja tulebki teha just seda, mis rõõmu valmistab. Minul on selleks jooksmine ja las ma tunnen heameelt oma koha leidmisest siin päikse all.

Parim asi peale ultrajooksu on see, et ükski vahemaa ei tundu liiga pikk. 2 km linna jalutada on ju 153 km juures väga pisike liikumine. Saan võrrelda ja ka veidi naerda, et ise ei viitsinud üle tee poodigi minna ja nüüd sain sellise suure asjaga hakkama.

Mõni on ka öelnud, et ma olen ülbeks muutunud, aga tegelikult see ei ole üldse nii. Tegelen lihtsalt asjadega, mis mulle rohkem rõõmu valmistavad ja millesse soovin aega panustada. Ei ole plaanis ka "Staaristaatust" kasutada ja laiama hakata. Elan oma rahulikku elu ja armastan end sellisena nagu ma olen. Ultrajooksul saab enda kohta nii palju õppida. Näiteks suurim õppetund oli see, et ma ei pea kellelegi pärast oma hobist loobuma kui see mu tõeliselt õnnelikuks muudab. Asi on siis juba teises inimeses, kes ei mõista, et unistused võivad täituda ja mõni naine töötab nende nimel rohkem kui teine.

Uhke esikolmik. Kolmanda koha üle nii õnnelik.
Tegelikult tahtsin palju põhjalikumalt kirjutada, aga nüüd saabub vaikselt uni ka.
Igatahes kui vähegi võimalik, siis levitage sõna ja näitan mida ma veel suudan!

http://stardipaik.ee/projektid/ultrasport/karmen-lepp-24-h-jooksu-euroopa-meistrivoistustele/

Aitäh, et olemas olete!

8 kommentaari:

  1. Ma pole tükk aega jõudnud sulle midagi kirjutada, kuigi olen su tegemistele nii palju kui võimalik, jõudsalt kaasa elanud. Tegid ultrajooksul ulmeliselt hea tulemuse ja kolmas koht!! Lihtsalt VAU! Sajaga respekt sinu suunas! Mul on hea meel, et oled leidnud jooksualaselt endale just selle õige hobi :) Sul on seda kanget iseloomu (heas mõttes), pealehakkamist ja tahtejõudu, mis viivad sind su eesmärkideni. Ka on mul hea meel kuulda, et Cris on sind oma tiiva alla võtnud ja aitab sind sinu teekonnal EMini! Soovin sulle palju jõudu! Usun, et saad üheskoos teiste abiga finantsilise poole pealt ka kõik joonde ja EMile minek on kindel! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma tänan!
      Sinu blogist ma Crisi nime lugesingi, muidu poleks üldse mingit teadmist olnud, et kes ta selline on- Aitäh. Ma loodan samamoodi, et kõik läheb hästi. Vähemalt lootust on vaadates hetkeseisu. :)

      Kustuta
  2. Mul on samuti hea meel, et Cris sind nõu ja jõuga toetamas on. :) Tegemist on väga tugeva jooksja ning toreda inimesega. Koos treeneriga on ikka lihtsam ja lõbusam.
    Tundub, et see ultrajooks on su lausa särama pannud. Tore, et saad teha seda, mida armastad. Hoian sulle pöialt, et unistused täituksid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tõsi, minusugusele isepusijale on selline abi hämmastav, kuid vahel tuleb uhkus unustada ja end aidata lasta.
      See ongi see, mida ma päriselt teha tahan spordialaselt ja äratundmine ilmselt tekitab säraefekti.
      Aitäh sulle!

      Kustuta
  3. Mina olen sinu üle nii uhke, et ma ei suuda seda sõnadesse panna. Kui sa 24ja jooksid, siis terve mu pere pidi mu pidevaid kommentaare kuulama ja koos minuga vaatama,kuidas Karmen jookseb :) mees arvas, et sa oled täitsa hull ;) a siis, kui kolmas koht paistmas oli, elas minuga koos kaasa. Korra kartsime, et tuleb neljas koht ja nagu lohutasime mehega üksteist, et esimese korra kohta ka neljas väga kõva. A, kui see teine neiu katkestas, siis oli õhin jälle suur. Viimased 20 minutit olid närvesöövad ja siis lõpus ma muidugi pillisin, kui kolmas taskus oli. Mina kavatsen sind toetada nii kaua, kui vaja. Toetussumma ka teel ja vajadusel tuleb juurde ;) Meie Karmen! Nii tubli!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen ka sulle väga tänulik nii nõu kui jõu eest. Tundsin ka virtuaalset tuge rajal olles, sain ju ohtralt tervitusi ja allaandmine polnud plaanis.
      Eks paljud arvavad, et ma olen hull. Eks ma natukene olen ka, seeda heas mõttes. :D
      Ma isegi leppisin neljanda kohaga, aga ultra on täis üllatusi ja rühkisin lõpuni nii kuidas suutsin. Eesmärk oli 150 km aga kui täis sai ja aega üle jäi, siis hallooo...kõnnin lõpuni aja. :)

      Kustuta
  4. Sa oled Hull! Täiesti segane :D Aga selle kõige paremas tähenduses. :) Meie pere toetab ka su teekonda :) Kindlasti rokid EM-il ka sajaga :) Ja tore, et oled leidnud selle mis silmad särama paneb :) Sa ikka rokid sajaga naine :) Edu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõlab tuttavalt. :D
      Tänan toetuse eest!
      Tänan positiivsuse eest, loodetavasti ikka jooksen sajaga. :)

      Kustuta