kolmapäev, 23. märts 2016

Mida arvan Ronhill-i veepudelist ja jooksusärgist?

Kes on kunagi blogi (iseendamotivaator) aktiivselt lugenud kunagi, see teab, et Rohi&Sasi  pakkus omapoolset allahindlust spordikaupadele. Soetasin joogipudeli ja jooksusärgi.

Nüüd olen mõnda aega tutvunud toodetega ja minu kogemused on järgmised:

Veepudeli plussid
  • Mahutab 500ml vedelikku
  • On suure avaga saab lisada sidrunit/kurgiviile
  • Läbipaistev
  • Mõõdud on peal ml/OZ
  • Veele ei jää plastiku maitset
  • Pehme

Veepudeli miinused
  • Korki peab väga hoolikalt sulgema, vastasel juhul jookseb vesi välja kui pudel on külili
  • Lõhnab plastiku järgi
  • Tagurpidi keerates ja pigistades jookseb vett tihendi vahelt välja
Kuna kokkupuuted kvaliteetsete veepudelitega puuduvad ja olen tavalisi poest ostetud pudeleid taaskasutanud (Aura/Evian), siis olen väga rahul selle spetsiaalse pudeliga. Spinningus on tüütu korki maha keerata ja tagasi, nüüd on see mure minevik ja saan keskenduda rohkem treeningule.

Tänane jalutuskäik on tehtud ja parim sõber sidrunivesi sai pudeliga kaasa võetud.




Jooksusärgi plussid

  • Hingavast materjalist
  • Kuivab kiiresti
  • Madalad õmblused
  • Seljas kerge, siidine tunne
  • Näeb ilus roosa välja

Jooksusärgi miinused

  • Õlgadest paras, kehast kuidagi suurem (ehk on minu eripära)
  • Higiplekid silmnähtavad peale rasket trenni

Kasutan särki rühmatreeningutes, seega on ülevaade nende kogemuste põhjal koostatud. Mugavam kui tavasärgid/topid ja palju kergem seljas.

Edit: Lisan pildid ka särgist, et oleks üldmulje näha. :)


Kui kellelgi tekkis huvi siis näeb kaupa aadressil: www.jooksuriided.ee

Samm ilusama elu poole!

11.03.2016

Minu allakäik algas peale Tallinna SEB maratoni läbimist. Ma mõtlesin jooksu ajal nii paljudele olulistele väärtustele ja jooksu lõppedes olin läbi nii emotsionaalselt kui füüsiliselt. Ma ei suutnud tunda erilist rõõmu, vaid teadsin, et võin nüüd endale kõike lubada ja peale jooksu hakkasingi sööma seda mille järgi isu oli. Nägin-ostsin-sõin, ei mõelnud enam pingsalt kas toode on tervislik või mitte, lihtsalt premeerisin end, sest olin nii suure lubadusega maha saanud. Polnud mul ju erilist treeningut enne seda teekonda läbitud ega kogutud piisavalt kilomeetreid joostes. Ikkagi MARATON! Lisaks sapipõie operatsioon, mis lõi jalad parajalt alt ära.

Nii ma soigusin ja virelesin tänaseni, selle vana hea rasva peal + mitu kilo rasva juurde. Nimelt tegin ära lepingu Arctic Spordiga ja järgmisest kuust hakkan hoolega oma hüvesid nautima. Personaaltreeneriga on "kohtamine" lepitud kokku juba selle kuu 28-kuupäeva õhtul.

Valisin selle klubi, sest Prisma maksab poole kuutasust kinni + sõbranna soovitas ja tänu temale saan järgmisel kuul veel soodukat (temagi sai soodust tänu tema nime mainimisele). Lastehoid on hinna sees ja mida veel mu hing ihkab kui seda, et saan lõpuks kodust välja ja ei pea süümekaid tundma, et ei ole piisavalt lapsega koos. Nüüd saame koos minna ja tulla, eriti meeldivad talle linnaliinibussid ja sõitu jätkub kauemaks (lausa aastaks). Võib ka öelda, et saan uue kodu, sest vabad päevad ma elangi seal ilmselt. Lisaks saan ujuda ja lisatasu eest end mudida lasta. Ma ei peagi ainult jooksma ja üksi olema...saan näha nii algajaid kui tegijaid ja see kõik tundub hetkel nii fantastiline.

Esimesest aprillist soovin hakata spordiklubi uksi kulutama, sest selle kuu lõpus on üks arstiaeg ning enne seda ei taha üle pingutada. Harjun peale puhkust uuesti tööeluga sel kuul ja siis on mida oodata.


Igatahes kolm sõpra saavad vabalt valitud treeninguid külastada, kes soovib võtab ilusti ühendust! :)

Esimesel aprillil teen enne pildi ära ja aasta pärast näitan siis milliseks end treeninud olen..või kas olen. Tuletage aprillis 2017 meelde kui ise olen ära unustanud.

Kui jonn läheb üle ja sõnad jõuavad kohale

Elukaaslase humoorikas lause, mille üle alguses naersin laginal ja hiljem hakkasin tõsiselt võtma andis taas tõuke paremaks ja tugevamaks muutumise suunas. "Karmen...ajad on muutunud. Varem alandasid sina kaalu. Nüüd alandab kaal sind." Ega see pole kunagi saladus olnud, et põhitegevus kodus on söömine. Mees ja laps söövad vähe ja see omakorda paneb mind tundma, et pean paremini tegema midagi või ise ülejäägid ära sööma. Ei saa ju minema visata, sest kõige eest olen rüganud tööd teha ja söök on minu nauding igas päevas.

Kui blogimist alustasin, siis taas oli üks olulisemaid põhjuseid elukaaslase pilk minu suunas kui torisesin: "Ma võin neid treeningvideoid nii palju vaadata, aga ikka midagi ei muutu!" Elukaaslane kuulis seda lauset minu suust ja kirjutas paberile üles (ise muigas). Aeg-ajalt nägin seda lehte ja hakkasin liigutama aina rohkem.

Täna 4.02.2016
  • Sõin hommikuks Domino küpsiseid
  • Jooksin 4km
  • Sõin pool karpi soolakaramelliga jäätist.
  • Sõin Mamma burgerit.
  • Sõin röstitud päevalilleseemneid.
  • Vedelesin diivanil
  • Sõin veel sidruniküpsiseid ka
  • Sõin pool purki Nutellat
  • Käisin kaalul ja nägin 61kg
  • Mossitasin, olin unine ja tahtsin kiiresti diivanil vormi saada imekombel
  • Käisin poes tervislikku kraami ostmas
  • Loodan, et sain üle oma vingurlusest
  • Pean pingutama 24h jooksu nimel
  • Ma saan hakkama kui tahan
  • Ma tahan saada hakkama
  • Ma suudan
  • Ma olen veel tublim pere, töö ja kõige muu kõrvalt
  • Ma olen head enesetunnet väärt

  • Ma loon kaunima keha

24 tunni jooks ja lubadused uueks aastaks

Tuleva aasta 21.-22. juulil Iisakus toimuva staadionimaratoni raames toimuva 24 tunni jooksule pani end kirja 15 meest ja 5 naist, nende hullude hulgas ka mina. Arvan, et üsna tõenäoliselt olen ka kõige noorem osalejate seas. Ajakava kohaselt rivistuvad kuni 20 jooksjat Iisaku gümnaasiumi staadioni 400 meetri pikkusele ringile 21. juuli õhtupoolikul kell 16 ning finiš on sealsamas täpselt 24 tunni pärast. 
Põnevat lugemist leiab SIIT ja SIIT!
Vastan küsimustele ja panen algsed lubadused uueks aastaks kokku. 

Kuidas sattusite jooksu juurde? 
Teadlikult jooksma hakkasin põhikoolis. Algklassides juba tundsin, et 100m jooks pole minu jaoks ja pidev kaotamine hindele jooksus tegi kurvaks. Esimeses klassis olin nii pettunud olnud kaotuses klassiõele, et teadmatuses jooksin kogu ringi (400m) ja tundsin end võitjana. Tegelikult tuli läbida spordipäeval vaid 60m. Ema ikka tuletas meelde, et õpetajad karjusid, et aitab, kuid ma ei teinud kuulmagi, tegin oma kaotaja auringi. Krossijooksudel asi nii nutune ei olnud ja võitlesin end parimatel päevadel teiseks. Võhma oli, kuid kiirust polnud. Pubekaperioodil käisin pingeid maandamas peale koolipäeva ja jooksin lähima küla sildini ja tagasi koju. Nädalavahetustel jooksin paaril korral vanaema juurde 12km ja viitsimise korral ka tagasi koju. Keskkoolis hoidsin end vaos ja püüdsin linnas hakkama saada, natuke juhtusin ka kergejõustikusse treenima. Enne lapse sündi hakkasin vabadel päevadel jooksmas käima Anne kanali ringe. Siis jäin beebiootele ja lootsin peale lapse sündi rohkem liikumisega tegelema hakata. Kärutasin lumes ja vihmas. Oli nädalaid, mil eesmärk oli igal päeval 10km jalutada ja kogunenud kaal hakkas vaikselt sulama. Tänaseks on laps juba kaheaastane ja olen sel aastal läbinud neli jooksu: 33.Tartu Jooksumaraton, Tartu kevadjooks, Skechers Tartu poolmaraton, Seb Tallinna Maraton. 

Milline suhe on Teil seni olnud ultrajooksuga?
Ei olegi veel suhet tekkinud. Kahjuks jäi sapipõie operatsiooni tõttu minu esimene katsetus Haanja Ultra 100-l ära. Järgmisel aastal teen ka selle hulluse loodetavasti ära.

Mis eesmärgi olete Iisakus võtnud?
Eesmärgiks on läbida järjest võimalikult palju kilomeetreid mõõdukas tempos. Jälgida kogemustega jooksjaid ja nautida võimalust joosta oma kõige esimese jooksumedali rajal (800m jooksus 2.koht aastal 2008 ajaga 2.59,5). 

Aga mida teie tahaksite küsida jooksjatelt? 
Kuidas pidada rajal kõige kauem vastu?
Kuidas saate hakkama pereelu ja treeningute ühitamisega?
Mis toob teid Iisaku staadionile?
Kuidas möödub päev peale ülipikka jooksu?
Kas võtate jooksu jaoks puhkuse töölt? Mina igatahes plaanin võtta, et taastuda oleks mõnus.

Minu lubadused uueks aastaks 2016:
  • Uuel aastal hakkan koguma jooksukilomeetreid. Kui juba valgem aeg, siis proovida vormi paranedes ka linnast maale jooksu. Tartu-Avinurme. 
  • Jõuan rohkem treenima välijõusaali.
  • Saan sõbraks toitumiskavaga ja kaalu alanedes ka kiirus suureneb natuke. 
  • Püüan võimalusel võtta osa Tartus toimuvatest jooksupidudest. 
  • Keskendun rohkem positiivsele ja vingun vähem. Teadagi tõmbab negatiivne mõtlemine (kirjutamine) negatiivset veel rohkem ligi. Positiivsed mõtted, motiveerivad kirjutised ja kõik hakkab taas aina paremini minema, halamist on nii endal kui lugejatel tüütu pidevalt jälgida. 
  • Raskel ajal parem ootan selle möödumist ja püüan edaspidi sellest mitte nii suurt numbrit teha. Küll läheb paremaks. 
  • Osalen vähemalt viiel järgmisel aastal toimuval jooksul.
  • Olen õnnelik kui pereliikmed on terved ja katus pea kohal.

Piparkoogi vormiga maratoni ei jookse

10.12.2015

Juhuu, täna on minu sünnipäev. Sain uueks numbriks 23 eluaastat. Eile mõtlesin, et kuna 10.12 on neljapäeval ja tähistamist ka otseselt pole, siis võiksin midagi spontaanset teha selle päeva puhul. Märkasin erinevaid jooksuportaale lugedes, et toimub huvitav Virtuaaljooks.

Info Suunto Virtuaaljooksu kohta facebookilehelt: "SUUNTO III Virtuaaljooksul kavas 5, 10, 21,1 ja 42,2km, startida võid terve nädala jooksul (7.-13.12) ühe või mitu korda. Kõikide osavõtjate vahel loositakse jaanuaris välja SUUNTO Ambit 3 Run kell, peale igat virtuaaljooksu loositakse välja väiksemaid vaheauhindu - SUUNTO käterätik, HIGH5 geelid+energiabatoon+joogipulber ja värskelt trükist tulnud Jooksja käsiraamat, Cooperi testist maratonini. Registreerimiseks saada e-mail oma nime, sünniaasta ja plaanitava võistlusdistantsiga janek@marathon100.com ning tasu osavõtumaks (6 €, Marathon100 OÜ, EE521010220123628016). Kui soovid jooksu eest medalit, lisa täiendavad 10€ ning märgi oma postiaadress. Medali pakiautomaati saatmisel lisandub saatekulu 3€. Täiendav info marathon100.com(https://www.facebook.com/events/919623158124548/)

Nii mina siis mõtlesin, et panen end kirja 42,3 km jooksma ja tähistan sellega oma 23 sünnipäeva. Mõte ilus, kuid vorm on magusalembusega veidi rohkem kraavis kui teel. Piparkoogi vorm- piparkoogid, mandariinid, magus, magus, magus jõuluelu. Hulljulgena registreerisin end ära ja jäin tänast ootama. Viisin lapse lasteaeda ja kohe peale seda hakkasin vaikselt kulgema. Kuulasin muusikat ja liikusin rahulikult edasi. Kui 5km sai läbitud tekkis maruõnnelik tunne, et oh, polnud üldse jube. Kui hakkas 10 saama täis, siis mõtlesin juba, et jess, ma jooksingi üle pika aja nii palju. Viimati käisin jooksmas üldse 24.11.2015 ja jooksin natuke alla 5km. Kui 17km täitus, siis mõtlesin, et homset vist väga ei näe kui üle poole veel ees. Tegin kokkuleppe endaga, et jooksen 21,32 km ja olen rõõmus, et sain välja toast ja pikema maa kui 5km läbitud. Tuhar ja reied annavad tunda ja homme on parimateks sõpradeks ilmselt trepiastmed, samas 42 oleks võinud seekord lõppeda mustas variandis vigastusega.

Igati tore mõte algatada selline liikumine ja kättesaadav on see kõigile.

Võtke osa ja vedage koivad rajale! Kui tervet ei jõua, tee pool ja ole uhke, et üldse liikusid.
Praegu õnneks lund veel pole ja joosta saab kergema vaevaga. Mitu paari retuuse ja üldiselt kihiline riietus aitab. Joogipudel raja äärde ja kõik läheb hästi. :)

Vaikselt jooksma uuesti

11.11.2015

Vaikselt harjutan end jälle jooksma. Jälgin enesetunnet ja ka päevast aktiivsust. Kuna olen pulsikell Polar M400-l valinud kõige rohkem liikumist nõudva taseme, siis jälgin ka seda, et väga palju üle 200% päevane aktiivsus ei läheks. Näiteks täna olin 8 tundi kassapidaja (seisan kogu päeva, sest istudes pole mugav ja piisavalt ülevaadet), viisin hommikul lapse lasteaeda ja praeguseks hetkeks on aktiivsus 162%. Eilne aktiivsus oli 236%. Puhkepäevadel (neid on vähe) on hea kui 30% tuleb kokku.

30.10 jooksin 1,87 km
03.11 jooksin 5,02 km
04.11 jooksin 6 km
06.11 jooksin 3,60 km
09.11 jooksin 9,02 km
10.11 jooksin 5,35 km

Töö, pere ja jooksud võtavad enamuse ajast. Isegi varem huviga jälgitud filmid jäävad enne lõppu pooleli ja uni võtab võimust. Äratus on kell 6, et jõuaksin putru keeta, endale ja lapsele riided valmis panna, siis kella seitsme ajal ärkab laps ja peale  süüa-riidesse jõuan laps süles 7.30 hoidu. Väike meelitusperiood, nutt kuni olen välisukseni jõudnud ja sammud tööle. Vähemalt püüan nii hästi kui suudan, täistööajaga on raske, aga peab hakkama saama. Mõned korrad nädalas pean ka endale meeldivat lubama (lähen jooksma), et suudaksin teistega meeldivalt lävida. Peale jooksu on kuidagi värskem olla ja pea saab mõttemöllust puhata.

Kirjutaksin pikemalt kuidas mulle hakkas pimedas jooksmine meeldima ja mõned motiveerivad laused, et rajale saada, kuid pean jällegi tegutsema hakkama.

Igatahes olen olemas ja tegutsen oma eesmärkide nimel täpselt nii nagu aeg lubab.

Üks jooks ütleb rohkem kui sada sõna...

03.11.2015

(Peale sapipõie opist taastumist)
Oma jooksmisi olen koguaeg edasi lükanud. Küll on liiga pime, olen liiga väsinud, siis algab huvitav saade telerist, siis on vaja süüa, veel süüa ja ikka veel süüa. Süüa saan nüüd kõike ja seega olen veidike hullumas. Ostsin valmis tervislikud toiduained, kuid neid ei kasuta laiskusest. Minu praeguseks motoks võiks isegi olla "Tooge mulle koju magusat ja see homset päeva ei näe!" Nõiaring kodu-töö.

See selleks, aga tänase viiekilomeetrise jooksuga sain jälle aru milline peata kana ma võin olla. Pool ajast tundsin oksemaitset suus. Ootasin viienda kilomeetri täitumist nii väga, et pilk oli naelutatud pulsikellale. Selline tunne tekkis, et ma polegi kunagi jooksnud, täiesti punapeet näost. Keskmine kiirus 6:48. Jooks läbi, sain teada, et jooksu indeksiks sain Good - pulsikellal olen alati näinud Elite. Taandareng. Ma ei ütle, et olen paks, sest see on negatiivne kuidagi. Olen kosunud natukene. Püksid lähevad jalga vaid hüpeldes ja isegi üks raksakas on käinud. Seega ei mingit xs/s suurust enam. Mõõta ma end ei taha enne järgmise kuu algust, kuigi ega siis lood väga paremad ka olla saa. Põlved vastu rinda enam istuda keras ka pole meeldiv, sest kõhuvoldid jäävad ebameeldivalt vastu jalgu.

Miks ma olen peata kana?
Ma tahan jõuda jälle pikki vahemaid läbida. Tahan staadionimaratonil ühe ilusa koha saavutada. Tahan rohkem treenida. Mida ma aga ei taha on toidule liiga palju mõelda, samas kui ma jätkan emotsionaalselt "toit annab energiat ja mul kaloritest ükskõik" söömist, siis ma jõuan kõige rohkem raja äärde plaksutama. Kaal tõuseb-jaks väheneb-laiskus võtab võimust-diivan sobib ka ja nii ma oma unistusi täitma ei jõuagi. Jah, pean jälle hakkama vaikselt üles ronima.

SEB Tallinna Maraton

14.09.2015
Minu esimene maraton!


42,195 km - Aeg 4:05:59
Soovisin aega alla nelja tunni, kuid see jäi saavutamata.

Hommikul oli enesetunne suurepärane. Väike värin oli samuti sees olemas. Stardis mõtlesin, et võiksin hakata jälitama 3:30 tempomeistrit esialgu ja jõudsingi väga lähedale, kuid õhupall kadus taevasse ja motivatsioon kadus. Rahvast oli meeletult palju ja alguses andis end vabaks joosta massi vahelt. Esimesed kilomeetrid läksid väga kiiresti (kiireim kilomeeter  oli 4:19) ja maksimum pulss oli 187, pool maratoni ajast 185 lööki minutis. Raili sõnul jooksin poolmaratoni 1:52 ringis, mis on mu isiklik rekord lausa. Kahjuks tekkisid peale 21 kilomeetrit erinevad mõtted ja tõmbasin pulsi madalamaks ning samuti tempo kadus.

  • Mu lapsel on veel ema vaja. Hirm surma ees, sest süda kloppis kummaliselt.
  • Ma katkestan, sest ei tunne varbaid ja see kõik on nii raske.
  • Miks ma poolmaratoni ei valinud?
  • Miks ma ei jooksnud rohkem pikemaid vahemaid ja kindlasti üle 31 km, sest peale seda tõelised kannatused algavad?
  • Miks ma pidin 3 lisakiloga jooksma? Sefiiritordi isu kadus joostes küll ära. 
  • Kui ma tahan häid aegu, siis pean ka rohkem end taltsutama nii toitumise kui treeningute osas.
Õnnelik olen ma selle üle, et elusana finišisse jõudsin ja lõpetasin joostes. Paljud mehed jalutasid, paljud vaevlesid lihaskrampides. Jalutasin vaid joogipunktides ja  seekord ka sõin koguseliselt ühe banaani, viilu apelsini ja 2 energiabatooni (esimene ei tekitanud mingit tunnet, kuid teine andis tõesti jaksu juurde). Päike ja minu tume ning ebasobiv riietus ülaosas tekitas ülekuumenemist. Üks mööduv meesterahvas soovitas riideid vähemaks võtta, et seda vältida, kuid kahjuks mul polnud all midagi sobivat ja aega kaotada ei soovinud.

Ei tea, kas tõesti olin juba peast soe, kuid haarasin pihuga soola ja panin suhu. Väga mõistlik tagant järele mõeldes, sest kannatasin soolase suuga 3km kuni sain vett ja jõin 3 topsi kindlasti. Samas jalad ei tundunud nii piimhapet täis peale seda. 

Suurepärane otsus oli soetada kompressioonisokid, sest minu sääred ei tõmbunud krampi ja tänagi on ainuke piin reites. Kas kompressioonpüksid on ka olemas? :D

Keskmine pulss: 172
Keskmine kiirus: 5:50

Finiš oli võimas. Üks vanem mees, kes jooksis minuga 3 viimast kilomeetrit suhteliselt kõrvuti ja kadus viimaks silmist, nägin teda enne lõppu ja oli juba käed püsti ja rõõmus, kuid võtsin jõuraasud kokku ja napsasin tema ees koha ühe sajandikuga. Lõime plaksu ja pärast soovis "jalaselfie-t". Tänas suurepärase võistluse eest.
Lausa sain kirja koos pildiga Facebooki
Tegelikult tegin ju võimsa aja, eriti arvestades seda, et toitunud olen suvaliselt ja treenerit pole, trenni teen siis kui võimalik. Sel kuul oli maratoni läbimine mu teine trenn. Ma olen alla kaheaastase lapse ema ja üritan seda "pisikese lapse" aega ka nautida, see tähendab sageli, et trenni jaoks ei leia aega ja ehk isegi varem napsasin liialt seda erilist aega, mida tagasi ei saa. Usun, et alla nelja tunni joosta pole võimatu, kui alguses mitte end ülehinnata ja ebareaalset püüdma hakata.

Järgmisel korral olen juba mõislikum. Iga jooks on eriline ja järelikult tuligi nii enda kui kogu jooksu kohta läbi kogemuse õppida.

Leidsin häid soovitusi järgmisteks jooksudeks ja saan aru, et eksisin peaaegu kõige vastu.

Roman Fosti soovitab:
"Vahetult enne maratoni ei tasu hakata enam uusi asju katsetama. Kui räägime toitumisest, siis viimasel päeval väldiksin ülesöömist ning puuviljade ja kofeiini tarbimist. Süüa tuleks süsivesikuterikkaid, kuid väherasvaseid toiduaineid. Võistluspäeva hommikul on puder moosiga parem kui muna peekoniga. Kui on palav ilm, siis soovitan mõni tund enne võistlust väikeste koguste haaval mineraalvett tarbida.

Soovitan alustada aeglasemalt ja minna samm-sammult kiiremaks, kindlasti tarbida igas joogipunktis jooki. Kui tunnete, et hingamine on raske, võtke tempot maha, alati jõuab juurde lõpus panna."

Allikas: SEB Tallinna maratoni osaleja info

Veidi pilte, mis Raili enne jooksu klõpsas:
Pisike hirm nahas enne jooksu 
Väike venitus enne minekut
Enesekindel alla 4 tunni jooksja veel
 Edasised võistlused on lahtised ja tuleks enne korralikult trennipõhja laduda, et hullustega kaasa minna, kuid kui jalad juba taastunud, siis küll ma jälle nii end kui lugejaid siin blogis üllatan.

Jooksudeni!

Edit: 10km aeg 00:50:55 (rekord 49:11)
          21,1km aeg 1:52:15 (Isiklik rekord!)
          30km aeg 2:46:26

Skechers Tartu poolmaraton

20.08.2015

Ärkasin varakult umbes kell kuus. Sõin jäätist ja arbuusi hommikuks. Sörkisin 11:10 ajal Annelinna spordihoone ette ja võtsin oma numbri ning särgi. Jumal tänatud, et neil XS suurust polnud (või oli otsa saanud) ja venitasin endale S-i ilusti selga. Wc järjekorrad olid pikad ja mõtlesin, et ei jõuagi enne starti käidud ja keksin seal jalad ristis, kuid õnneks jäi veel aega ülegi. Otsisin pikalt ka kohta kuhu oma asjad jätta ja üks tore neiu juhatas mind bussi suunas. 

Egle Villik Fitlife spordiklubist näitas soojenduseks harjutusi rahvale ja motiveeris nagu ta kõige paremini oskab. Oligi aeg stardikoridori astuda ja kuulata tähtsate inimeste jutud ära enne kui stardipauk kõlab. Panin mõttes plaani paika, et jooksen nii, et keskmine tempo jääks 6-7 minutit kilomeeter ja nii algusest lõpuni. Mind ei heidutanud, et minust rahvamass ette jooksis, ma võtsin sel korral võistlust mõistusega. Õppisin  peale 23,4 km jooksu seda, et alati polegi rekord oluline, vaid taktika. Oma üllatuseks suutsin püsida ilusti ühtlases tempos lõpuni ja keskmine tempo oli 5:25 kilomeeter. Pulss oli küll kõrge, kuid palav ilm ja võistlusärevus mängivad seal samuti rolli. Seekord jätsin pudi-padi (telefon, kõrvaklapid,veepudel) koju ja nautisin jooksu. Keskmine pulss 171 lööki minutis. Enesetunne oli hea ja märkasin palju rohkem kui eelnevatel jooksudel. Kes tuli kõrvale juttu ajama ja küsima, et mis ma siin tiirutan ja ProRunnereid, kelle tempo mulle sobis ja oli ka neid kellest möödusin ja tundsin hinges kaasa, sest hingamine oli kuuldavasti väga raske paljudel, kes ilmselt alguses liiga kiire tempo olid valinud.

Sain päikest, sain positiivse emotsiooni ja sain teada, et 3:53:06 maratonil joosta pole võimatu kui ühtlast tempot hea enesetundega suudan hoida nagu tänagi. Võin julgelt öelda, et maksimumi endast ei andnud ja oli üks meeldiv soojendusjooks enne korralikku sooritust Tallinna SEB Maratonil 13.septembril. Varu jäi lõpus kõvasti, kuid ei hakanud end lõhkuma. Tänutäheks ei koperdanud ma lõpetades ringi nagu oleksin puujalgadega, ei tahtnud oksendada ja olin rahulikus meeleolus. Ühel kommenteerijal oli õigus, kogemused loevad väga palju, siis ei jookse end kinni ja tunned end inimesena ka peale sooritust.

Näiteks seekord pääsesin mõne vesivilliga varvastel, seevastu peale 23km jooksu kaotasin varbaküüne ja sain vähemalt 5 villi, lisaks liikusin vaevaliselt oma pool nädalat vähemalt. Tulemus oli parem 23 ajal, kuid lõhkusin end tunduvalt rohkem.

Polar M 400 andmetel oli 21,18 km aeg 1:54:44.
Põletasin 1104 kcal. Mõned jäätised vähem kehal :D
Kõige meeldivam oli joosta asfaldil, metsarajal oli samm nüri ja pehmel/ebatasasel pinnasel jooksud mulle üldiselt ei meeldi, kuigi plussina oli jahedam ja jalasõbralikum metsas. Kaasaelajatest tundsin puudust, sest enamasti jooksin üksi ning kohati oli tunne, et olengi viimane, aga tegelikult olid inimesed minust eespool näha ja taga kaugemal tulemas ning vaatevälja ei sattunud kui piilusin üle õla. Motiveeriv oli veidi enne lõppu üks fotograaf, kes ikka utsitas natuke ja tundus üldse tore noormees.

Enamus tuttavaid radu mulle Tartus
Koht 132
Koht naisteseas: 42
Aeg: 1:54:09,7      
Koht oma vanuseklassis: 19
Saavutus: Hoida ühtlast tempot 21,2 km ja mitte end pärast vigasena tunda!

Sain pähe Helemailt ja Cätly-lt, nad on ikka võimsad naised. Tublid!

Trennid 3.08-16.08

16.08.2015

Võtan oma väiksed liikumised kokku.

3.08 Jooksin 6,24 km ajaga 33:55. Keskmine pulss 158 lööki minutis.

Kilomeetriajad:
  • 00:05:45
  • 00:05:08
  • 00:05:30
  • 00:05:32
  • 00:05:26
  • 00:05:17
6.08 Jooksin 3,65 km ajaga 24:20. Keskmine pulss 137 lööki minutis.

Kilomeetriajad:
  • 00:07:06
  • 00:06:30
  • 00:06:40
Lisaks harjutused välijõusaalis. Väljaasted, kätekõverdused, kükid, pikem venitus.

10.08 Jooksin 5,33 km ajaga 32:48. Keskmine pulss 150 lööki minutis.

Kilomeetriajad:
  • 00:06:38
  • 00:06:56
  • 00:06:15
  • 00:05:45
  • 00:05:30
15.08 Jooksin 3,61 km ajaga 20:12. Keskmine pulss 160 lööki minutis.

Kilomeetriajad:
  • 00:05:58
  • 00:05:03
  • 00:05:40
Jalutasin 3,07 km ajaga 28:58. Keskmine pulss 124 lööki minutis.

16.08 Jooksin 12,54 km ajaga 1:14:34. Keskmine pulss 154 lööki minutis.

Kilomeetriajad:
  • 00:05:47
  • 00:05:50
  • 00:05:56
  • 00:06:05
  • 00:05:59
  • 00:06:03
  • 00:05:59
  • 00:05:48
  • 00:06:01
  • 00:06:08
  • 00:05:42
  • 00:06:09
Kahe nädalaga olen läbinud vaid 31,37 jooksukilomeetrit, kuid puhkeaja kohta kõlbab küll.
Tunne on hea ja usk endasse süvenenud. 20.08 jooksen juba 21,1 km Skechers Tartu poolmaratonil. Päris rajal veel ei ole, kuid liigun selles suunas. Kuumaga on eriline väljakutse joosta ja seetõttu olen proovinud just kõige kuumematel tundidel joosta, et näha kuidas keha selliseid olusid talub. Väga hea mõte oli soetada jooksupudel Popspordist ja janu enam erilist hoogu maha ei võta. Lisaks on mugav käes hoida.

Unistangi suurelt!

15.08.2015

Olen oma mõtetes kindlasti rohkem kui kümme korda jooksnud läbi pikki vahemaid. Isegi unenägudes näinud, et olen seal ilusal esimesel kohal koos karikaga. Ruttan küll ajast ette, kuid unistada võib ja seda ma teengi. Minu suureks sooviks on võita järgmisel aastal toimuv Ida-Virumaa staadionimaraton naiste arvestuses. Nimelt seal samal staadionil sain oma esimese medali 800m jooksus, kus olin esimese ringi lõpus viimane ja teisel ringil suutsin end teiseks joosta. Ehk üritan hüpata üle oma varju, kuid proovida ju võib ja midagi kaotada polegi. Kui sel aastal toimuvad maratonid hästi* lähevad, siis võiksin isegi mõelda 24h jooksule, sest see oleks juba uus ja huvitavam eneseületus.

Igatahes sügis ja talv tõotavad tulla põnevad. Tundub, et mulle sobib rohkem ringtreeningut/hüppenööri ja mõned jooksud plaan paremini kui peaaegu igapäevaselt joosta ja nii kogu rõõm ja tahe juskui ära kaotada. Tühjaks pigistatud sidrun enam pöörlema ei hakka.

Täna jooksin natuke üle 3 km ja jalutasin tagasi. Jälgisin jalutamise ajal pulssi ja tegin baastreeningu sagedusel seda. Ehk igapäevane jalutamine aitab mind samamoodi kui väga aeglane jooks. Kuigi on erinevad oma olemuselt, siis pulss vähemalt on õigel lainel. Loodan, et mu loogikal ikka mingi iva ka leidub.

Nüüd natuke numbritest...

Kui suudaksin hoida oma tempot maratonil ja katsetusena ka poolmaratonil 6:30 juures, siis oleks see väga hea. Kui keha oma raskuse tõttu seda ei suuda, siis 7 minutit kilomeeter oleks ka suurepärane. Tegelikult lepin lihtsalt mistahes ajaga ka, kuid räägin ideaalist. Loodan, et lootus on läbida maraton alla  4 tunni.

Viide
Igatahes on mu mõtted kirja saanud ja nüüd on vaid töö, tahtmine ja järjepidevus, et kunagi olla reaalselt seal, kus end näen.

Vabal päeval 30 km jooksu? Pole probleemi!

30.07.2015

Tänaseks olin plaaninud jooksu pulsivahemikus 138-148 lööki minutis, mis oleks ideaalis 25 kilomeetrit pikk. Koormustestil sain teada, et enamus jookse võiksin sellises pulsitsoonis läbida, kuulasin arsti nõuannet ja olen nii eeskujulik kui suudan.

Sõin oma viimased küpsisejäägid ja kaks banaani, ootasin tunnikese. Panin pulsivöö peale ja trenniriided selga ning jooks võis alata. Vihma sabistas ja pulss oli kummaliselt madal. Hingasin vaid nina kaudu kogu aja ja kuulasin klappidest jooksuks varutud muusikat, et igavust peletada. Nii tiksusin 12 kilomeetrit ja siis tekkis mõte, et jookseks koju tagasi, pole üldse enam õige emotsioon- tõsiselt uimane jooks. Tegin aga teisiti, vahetasin muusika tempokamaks ja tahe tuli tagasi, isegi päike piilus pilvede vahelt ja tegi põsele pai- justkui kiidaks hea otsuse eest. Märkamatult olin läbinud juba 19 kilomeetrit ja mõtlesin, et ei tea millal, see kõige raskem seitsmeteistkümnes kilomeeter saabub. Ah, juba läbitud! Enesetunne oli võrratu, jõudsin imeasju mõelda kokku, et küpsisepower viib edasi ja aru ma ei saa, et kuidas selline energiatulv järsku saabus. Ma olin kaua (3 päeva  lausa) oodanud päeva, et saaksin taas jalad rajale vedada ja täna viimaks olin nii vaimselt kui ka füüsiliselt valmis.

See oli minu elu kõige pikem jooks. Ühtegi vaevust peale imeliku tunde "nagu jookseks tagumikul" polnud ja nii ma selle vahemaa läbisingi vabatahtlikult. Emotsioone on keeruline kirjeldada ja seda peab ise tundma, et mõista, et sellist kogemust saab vaid ise tegutsedes. Kui olin jõudnud 25 km joosta, siis muutus ilm aina vihasemaks, sadas mõnusalt ja inimesed jalutasid vihmavarjudega või ootasid bussipeatustes saju lõppemist, minu tuju läks hoobilt kuidagi rõõmsaks, tundsin end väikse lapsena. Tekkis mõte, et milleks see 25 kui on palju ümaram number 30 kilomeetrit ja nii ma jooksin, muie näol, jalad ootusärevad,  sest olin kogu jooksu madala pulsiga läbinud ja viimasel kilomeetril jooksin kallakust üles ja tõmbasin jalad käima. Tunne nagu lendaksin, see oli väärt ootamist ja jõudu oleks olnud isegi edasi joosta, kuid midagi peab jääma maratonile ka. Vähemalt sain teada, et ma suudan, pole põhjust kaheldagi.

Keskmine pulss: 142
Maksimum pulss: 180
Vahemaa: 30,16 km
Aeg: 03:27:27
Kulutatud kalorid: 1479kcal
Viimane kilomeeter: 5:59
















Kõige parem oli peale jooksu venitada ja pesta maha higi, igapäevapinged ja soojendada keha üles peale vihma, tuult ja võitlust iseendaga. Rõõmustasin selle üle, et janu ega vajadust wc külastuse järgi ei tekkinud kordagi ja ületasin oma planeeritud jooksu lausa 5 kilomeetriga.

Magusaisu kadus koos jooksuga ära. Sõin ikka mõnusalt üle ja nüüd tekkisid uued isud peedi, kartuli, maksakaste ja herneste näol. Nagu juba ühes heas filmis suvatseti öelda "Tuju tuleb ja tuju läheb, aga naine jääb."

Milline näeb välja inimene peale 30 kilomeetrist jooksu?
Selline:
Läbimärg, aga kohutavalt õnnelik!

Treeningnädal 20.07-26.07

27.07.2015

Seekord lisan linke ja huvilised saavad kursis olla sellega, mida sel nädalal tegin. Üldiselt ei kurda.

20.07 Samme päeva jooksul 26613. Distants 14,45 km.

21.07 Samme päeva jooksul 24537. Distants 16,39 km. Käisin koormustestil. Loe SIIT! Kahel korral istusin ja eirasin kella märguandeid. Vajasin puhkust.


22.07 Samme päeva jooksul 40399. Distants 25,80 km. Jooksu kohta saab lugeda SIIT! Jooksin 10,07 km.

23.07 Samme päeva jooksul 41209. Distants 26,62 km. Jooksu kohta saab lugeda SIIT. Jooksin 11,80 km.

24.07 Samme päeva jooksul 27986. Distants 25,38 km. Jooksu kohta saab lugeda SIIT. Jooksin 21,05 km.


25.07 
Samme päeva jooksu 7774. Distants 4,43 km. Puhkasin ja käisin välijõusaalis end katsetamas. Endiselt ei tule seda suve eesmärgiks võetud ühte lõuatõmmet ära. Teoreetiliselt ma peaksin jõudma, kuid millegipärast ei tule välja. Õnneks on veel kuuke suve alles, äkki saan ikka hakkama veel. Lühikesi videoid leiab SIIT.

26.07 Samme päeva jooksul 29737. Distants 17,98 km. Jooksin 6,34 km. Jooks nimega "kops üle maksa". Keskmine pulss 160. Maksimum 187 lööki minutis. Jooks kolmandas, neljandas ja viiendas pulsitsoonis. Peale selliseid lidumisi on alati emotsioonid laes. Eneseületus on ikka parim.

Kokkuvõte: Jooksin 49,26 kilomeetrit. Unetunde võiks endiselt rohkem olla, kuid on üldiselt paranemise suunas. Puhkasin end rohkem välja kui eelmisel nädalal. Igal päeval tegin kas youtube-s leiduvate videote järgi seljale ning kõhule harjutusi või hoidsin lihtsalt kõhuli olles käsi-jalgu üleval, et alaseljale veidi trenni teha. Edaspidi treenin end samas rütmis, kuid nädalas korra püüan pika jooksu võimalikult pikaks venitada.

Kuigi kaal tundub olevat tõusujoones, siis tunnen, et energiat ja tahet on rohkem kui kunagi varem. Ei ole enne ühtegi jooksu veel mõelnud, et peab minema, vaid ma tahan minna. Trennid pole saanud kohustuseks, vaid on siiani meeldiv hobi, loodetavasti nii läheb ka edaspidi. Imelikul kombel on mu lemmikuteks saanud pikad sirged vahemaad. Pilk kaugusesse ja otsejoones edasi.
Hahahaa

Kell 6:51 õue ja 21,05 km jooksu!

24.07.2015

Täna on imeline töövaba päev. Ärkasin väga varakult 5 ajal ja enam und ei tulnud. Ega polnud paremat tehagi kui jooksma suunduda. Eile ärkasin samal ajal ja põhjuseks unenägu, kus hiinlanna rääkis mulle, et mul on liiga suured silmad ja tahtis opereerida neid tunduvalt väiksemaks.
  • Jooksin: 21,05 km
  • Aeg: 02:31:28
  • Treeningu tüüp: Pikk põhitreening, rasvapõletusjooks
  • Pulsitsoonis number kaks püsisin kogu ajast 02:12:20
  • Keskmine pulss 131
  • Maksimaalne pulss 165
  • Kulutasin 929 kcal
  • Keskmine kilomeeter 7:12
  • Kõige kiirem kilomeeter 5:08
Jooks kulges sujuvalt. Mõni valgusfoor pidi näitama punast ja tuli seista veidi, kuid üldjoontes stabiilne liikumine. Ladusin vundamenti, et järjest pikemad vahemaad saaksid vigastusteta ja rõõmsal meelel läbitud. Poovin nädalas korra hakata pikemat jooksu 5 kilomeetri võrra pikendama. Kõige raskem oli joosta seitsmeteistkümnendat kilomeetrit, sest tempo vajus ära ja piimhape jalgades polnud sugugi meeldiv. Positiivne oli see, et peale 18 kilomeetri täitumist tekkis kuidagi uus hingamine ja tempo vähehaaval jälle tõusis.
Umbes 12 kilomeetril paistis selline pilt.
Sain tänu päikesele rinnaesise ja käed pruuniks. Looduslik D-vitamiin ja treening üheskoos kõlavad suurepäraselt.
Viide

Aeroobne jooksutrenn 23.07

23.07.2015

Tänaseks olin määranud endale 10 km jooksu pulsil kuni 153 lööki minutis.
  • Jooksin: 11,80 km
  • Aeg: 01:14:21
  • Treeningu tüüp: Aeroobne jooks + veidi kiirendusi
  • Pulsitsoonis number kolm püsisin kogu ajast 01:04:53
  • Keskmine pulss 145
  • Kulutasin 551 kcal
Jooks kulges väga mõnusa enesetundega. Kuulasin klappidest muusikat ja lihtsalt jooksin. Veidi jälgisin pulssi ja vahepeal ikka pidurdasin hoogu maha. Selline tuju oli, et tahtsin joosta "mägedest" alla vaba hooga. Olin võitmatu- nii kiire, tugev ja enesekindel tunne tekkis sisemusse. Pulss käis mõnel korral 183 juures ära ja siis jätkasin juba taastumisrütmis, adrenaliini sain vähemalt kätte. Paaril korral aeglasema pulsiga joostes mõtlesin, et võiks kätega laineid või midagi juurde teha, sest kisub muidu igavaks. Arvatavasti mõni jalutaja vaatas, et puhta peast soe, et suvalise koha peal hakkab liduma, kuid mis peamine, et ise end suurepäraselt tundsin.

Pulsikell Polar M400 abil mõõdetud vahemaa
Peale jooksu suundusin välijõusaali venitama ning kodus tegin 8 minutit kõhulihastele säru. Tegin SEDA videot järgi ja mõistsin, et rahulikult kaasa tehes olen nõrgukene küll. Hoidsin paari harjutuse juures kõhust kinni ja oigasin, sest lihased läksid niiiiii pingule, väike hädaldamine ja tegin lõpuni ära.

  • Päevane aktiivsus 242%
  • Samme 41249
  • Aktiivset aega 12 tundi ja 2 minutit
Homme on plaanis pikk jooks. Loodan, et jalad ja enesetunne tulevad mõttega viimaks kaasa ja 20+km saab alistatud.

Intensiivne jooksutrenn 22.07

22.07.2015

Eile panin mingisuguse plaani paika ja nüüd üritan järgida seda maksimaalselt.
Tänaseks olin määranud endale 10 km jooksu pulsil kuni 166 lööki minutis.

  • Jooksin: 10,07 km
  • Aeg: 00:53:36
  • Treeningu tüüp: Tempotreening
  • Pulsitsoonis number neli püsisin kogu ajast 00:44:10, selles tsoonis tunnen, et on raske, kuid suudan jätkata. Väga tugev vastupidavuse arendamine. Treening toimub hapnikuvõla piiril.
See oli kohutavalt raske. Tahtsin juba peale esimest kilomeetrit koju tagasi joosta. Ma mõtlesin, et annan esimest korda alla ja katkestan jooksu. Veremaitse oli kohati suus. Pulss tõusis vahepeal 168 juurde ja pidin hoidma tempot madalamana, et õiges tsoonis püsida. Viimaks kui hingamine ja samm ühele lainele jõudsid, siis sain veidi parema tundega joosta.  Keskmine pulss selle jooksu ajal oli 160. Kulutasin 464 kcal. Keskmine kilomeetriaeg oli 5:18 ja kõige väledam seekord 4:05.

Peale jooksu käisin poes toiduvarusid täiendamas ja ostsin oma südame heaks Cardiosan-i, et juba homme saaksin alustada kuuriga. Sain mõnusalt kosutava paduvihmaga koju kõndida, päris värskendav oli.

Peale jooksu tegin SEDA videot järgi, et alaselga aja jooksul tugevamaks muuta. Kellele ikka meeldiks oma nõrkadest kohtadest rääkida, kuid kui juba täna alustada, siis mõne kuu pärast on asjalood juba veidike paremad. Ma lihtsalt olengi nõrk mõnest kohast ja sellepärast mulle näiteks Pilates ei meeldigi. Kiires tempos suudan harjutusi ideaalselt sooritada, kuid õige hingamise ja aeglase liigutamisega tunnen, et päris raske on ikka. Igatahes eesmärgiks on saada aina paremaks ja täna tegin esimesed sammud nõrkuste alistamiseks.

  • Päevane aktiivsus 241%
  • Samme 40 257
  • Aktiivset aega 12 tundi ja 9 minutit

Viide

Koormustestist ja mul käis klõps number 2!

21.07.2015

Hommikul käisin kolm tundi tööl ja sealt edasi sõitsin juba bussiga polikliiniku poole. Väike väsimus oli kehas, kuid ootusärevus kasvas. Esmalt andsin vereproovid ja siis suundusin juba jooksulindile peale pisikest vestlust ja eelnevat pulsimõõtmist. Jooksulindil jooksin esmakordselt ja see tundus nii kahtlane, enda sammud tundusid väga rasked ja hirm, et äkki hakkab lint nii kiiresti käima, et lendan vastu seina käis korraks peast läbi. Lisaks see mask, mis ette pandi hakkas pidevalt langema ja ebamugav oli hingata seetõttu. Õnneks jõudsin kõik koormused läbida. Jooksin 15 minutit.

Olen harrastussportlane, kellel on treeningtunde nädalas 3-5.
Pikkus 163,1 cm. Nüüd mainin kõigile küsijatele kindlasti koma ühte. Ma olen kasvanud!
Kaal täna 55,6 kg. Jaanipäeval kaalusin veel 54,5 kg, kuid eks õhtune (liig)söömine teeb oma töö.
Kehamassiindeks 20,9. Olen normaalkaalus.

Rasvkoe % on 17,9% ehk siis 9,94 kg minu kehakaalust. Kui vaadata graafikut, siis täpselt alakaalu ülemisel piiril, seoses sellega käis peas klõps number kaks. Aitab rangetest toitumiskavadest, enese piiramisest ja ideaalkeha tagaajamisest, kalorilugemisest ja ülemõtlemisest, et see või teine toiduaine pole lubatud. Kui isutab jäätise järgi, siis võtan ja söön ko-he, mitte ühel päeval nädalas ja siis juba 4-5 tükki järjest. Tervisliku toiduga olen sõber, kuid mõistusega ei suuda ma seda ilmselt IKKA veel võtta ja jätan keha mõnest vajalikust ainest ilma. Rasvkoe liigmadal % pole kuidagi tervisele hea, kui on eesmärk joosta ja omada piisavalt energiat. Klõps number üks käis siis, kui kaalusin 75 kg.

Käte jõud:
Parem käsi 37 kg
Vasak käsi 35 kg

Kõik on normaalne, kuid vaagna-alaselja ebastabiilsus ja alaseljalihaste nõrkus on lehel kirjas. Vett peaksin ka rohkem jooma hakkama, no alatasa ma unustan.

Kopsumaht 3,6l /90% eeldatavast ja väljahingatav õhk 5,61l/70% eeldatavast. Arst arvas, et äkki lihtsalt seetõttu on väljahingatav veidi madal, et teen testi esmakordselt, kuid ega paremini ka ei saanud. Kõik jällegi normi piires, kuid väljahingatav õhk on normi alumisel piiril.

Pulsist:
Pulss rahuolekus enne koormust lamades 67, enne koormust seistes 76. Maksimaalne pulss koormusel 193-98% eeldatavast ealisest maksimumist. Pulsi tõus koormusel ja taastumine peale koormust normis. Koormustaluvus hea.

Numbreid:
VO2 max: 49,9 ml/min/kg
VE max: 100L/min
Aeroobne lävi: 153
Anaeroobne lävi: 171
Kehaline töövõime (PWC170): 2,8W/kg, hea
Koormustaluvus: 3,0W/kg, hea

Soovitused:
Soovitatud aeroobsed treeningud pulsil kuni 153 (keskmine pulss 138-148), intensiivsemad treeningud pulsil kuni 166. Harjutused kehatüve korsettlihaste tugevdamiseks.

Jaa, seda ma tean, et kõht on mu nõrk koht ja nüüd sain kinnitust, et pean eraldi seljale-kõhule koormust andma. Lisaks sain teada, et ilmselt on mul kaaliumi või mõne muu aine puudus, sest südamefilm näitas puhkeolekus mingisugust lamenemist. Vereproovide tulemused saan teada homme ja lisan siia postitusse oma täpsemad puudused. Edit:Vereproov näitas, et kõik on normis peale Ferritiini (rauavaru) on normi alumisel piiril ja D-vitamiin kergelt alla normi. Hakkan südamelihase tugevdamiseks võtma arsti soovitusel Cardiosan-i.

Igatahes oli õige otsus see test läbida, sest sain nii palju enda kohta teada. Eriti hea on see, et saan nüüd treenida aina paremuse suunas ja loodetavasti järgmisel aastal teist korda veel end testida, loodetavasti juba veel paremate näitajate suunas.

Maratoniks treenides (13.september SEB Tallinna Maraton) soovitas arst vähemalt järgmisest kuust hakata ühel päeval nädalas 20-25km pikkuseid vahemaid läbima. Intervalltreeninguid kindlasti aeg-ajalt teha ja joosta aeroobse pulsiga samuti.

Aitäh Margitile soovituse eest! Usun, et igal treenival inimesel oleks hea sellel testil käia, sest võib leida mõne puuduse, mida esmapilgul ei näe, kuid pika peale võib hakata tervist mõjutama. Mina polnud kunagi varem südamefilmi teinud ja vereproove andsin viimati kaks aastat tagasi umbes, seega väga väärt käik.
Viide
Käisin raamatukogus otsimas raamatut "Jooksuga tippvormi", kuid minule lähedal asuvas kogus puudus antud raamat ja kesklinnas oli üks saadaval ja tagasi minema ma seekord ei hakanud. Kindlasti lähiajal loen ja mõtlen sellel teemal rohkem.

Mõtlesin, et äkki on kopsumaht ja väljahingatav õhk suhteliselt kesised, sest olen olnud kogu oma elu passiivne suitsetaja. 

Treeningnädal 13.07-19.07

19.07.2015

Kokkuvõte põhineb pulsikell Polar M400 andmetel.

13.07 Sain selle nädala ainukese hoiatuse laiskuse eest, istusin tund aega järjest. See piiksuke oli ehmatav ja sain aru, et olin unustanud end Internetiavarustesse liiga kauaks. Kõndisin 3,19 km. Jooksin 13, 88 km. Samme päeva jooksul 25985. Distants päeva lõpuks 20,44 km.

14.07 Samme päeva jooksul 27792. Distants 14,91 km.

15.07 Jooksin 8,75 km. Samme päeva jooksul 40585. Distants 25,86 km.

16.07 Jooksin 10,73 km. Samme päeva jooksul 38005. Distants 24,57 km.

17.07 Jalutasin 5,27 km. Samme päeva jooksul 13450. Distants 9,45 km. Puhkasin ja aktiivsus 74%

18.07 Jooksin 9,45 km jalutasin 8,43 km. Samme päeva jooksul 29037. Distants 22,80 km.

19.07 Täna on tehtud samme juba 26561. Puhkan jalgu ja eraldi trenni tööpäevale otsa ei tee.

Kokkuvõte: Jalutasin sel nädalal 16,89 km. Jooksin  42,81 km. Minu arvates päris hea nädal seekord. Lisaks tööle olen liikunud veel maratoni suunas oma jooksu kilomeetritega. Kui 10 000 sammu on päevas soovitatav, siis ületan seda igapäevaselt ja virisemiseks pole üldse põhjust. Peagi käin koormustestil ja saan sealt kindlasti huvitavaid teadmisi. Vahepeal tundsin, et võiks jalgadel isegi rohkem puhata lasta, sest samm oli nüri, kuid kuskilt ei valuta ja enesetunne on hea.

Muret tekitab see, et unetunde on vähe. Ilmselt nüüd analüüsides võib uni mõjutada kaudselt ka kuidagi söögiisu. Viis ja pool tundi on tavaline, millest 4 ja pool tundi puhkan end välja ja ülejäänud ajast on rahutu uni. Automaatselt ärkan kell 6, 7, 8 haruldus on kui kell 9 üles ärkan vabal päeval. Kuna see pole kohe mitte üldse hea tervisele ega arengule, siis üritan varem magama minna.

Hommikujooks-kõnd ja midagi toredat

18.07.2015

Täna otsustasime sõbrannaga joosta 20 kilomeetrit vähemalt, jällegi sai võimeid ülehinnatud. Oletasime, et on jahedam ja jalad teevad rohkem koostööd, kuid mis seal ikka, alati ei saagi plaanipäraselt minna. Vähemalt liikusime.
  • Alustasin jooksuga 5,03 km ajaga 35:19, kulutasin 217 kcal. 86% ajast veetsin rasvapõletustsoonis.
  • Kuna päike küttis mõnuga ja jahutust vedeliku ega mõne muu kosutaja näol polnud käepärast, siis jalutasin 5,72 km ajaga 54:19, kulutasin 208 kcal. Esimeses pulsitsoonis ja oli taastav treening.
  • Jooksin 2,18 km ajaga 14:43, kulutasin 101 kcal. 78% ajast kolmandas pulsitsoonis, küll oli mugav joosta.
  • Jalutasin 2,71 km ajaga 25:37, kulutasin 110 kcal. Jällegi pulss taastus.
  • Jooksin 1,24 km ajaga 7:25, kulutasin 58 kcal. Kolmandas pulsitsoonis.

Pikast jooksust tuli välja midagi intervalltreeningu sarnast. Kokku läbisime 16,88 kilomeetrit. 9,45 km joostes ja 8,43 km jalutades. Kalorikulu kokku 694 kcal. Päevane aktiivsus 147%, eile oli kõigest 74% - puhkus minu mõistes.

Tagasiteel helistas mulle ema, et on juba pisipreiliga linna jõudnud. Siis tuli lõpus pingutada, et nad väga kaua ootama ei peaks. Käisime kohvikus söömas, mänguväljakutel mängimas ja veetsime mõnusalt aega. Neid tundeid ei anna kirjeldadagi. Igatsus oli väga suur meil mõlemal.

Mul on aega veel...ja koormustestile

17.07.2015

Hommikul suundusin varakult kliinikumi, et oma aruga sapipõie operatsioon üle elada. Kohal selgus, et olen vales majas, nimelt suundusin automaatselt Puusepa 6 registratuuri, tekitasin töötajates natuke segadust ja siis suunati mind Puusepa 1A registratuuri, mis on see majake puude taga. Õnneks varusin mõnusalt pool tundi ja jõudsin õigeks ajaks kohale. Infost sain teada täpse kabineti ja siis sain alles aru, et sain saatekirja esialgu erialaarsti juurde. Selgus see, et operatsiooni järjekorrad on uues aastas otsaga ja pean ootama telefonikõnet.

Soovitati No-Spa alati läheduses hoida kui on sünnipäevad või muud suurema söömisega seotud üritused. Selleks, et valusid vahepeal kannatama/tundma ei peaks pean sööma keedetud toitu (ausalt, üldse pole vaheldusrikas ja isegi olen üritanud tervislikku joont jälgida). Lisaks soovitati kanaliha süüa nahata ja keedetult. Vältida sea-ja loomaliha, üldiselt rasvaseid toite. Üksluine toit ja väiksed kogused. Kui ei tohi, siis just jubedalt tekivad isud rasvase toidu järele ja see on vaimselt nii keeruline. Hoopis lihtsam on liha pannile visata kui oodata keemist ja maitse jääb ka kuiv/mage kuidagi.

Igatahes sain täna targemaks ja võisin kergendusest ohata, sest saan tööd edasi teha (teadagi, et haiguslehel olles on sissetulek väga väike). Saan joosta, treenida täpselt nii nagu soovin. Unustada mõneks ajaks oma operatsioon ja keskenduda maratonile. Järgmisel aastal tean juba kuhu suunduda ja mis mind täpsemalt ees ootab.

Jõudsin juba välisukseni kui meenus, et see on ju see sama koht, kus pidavat saama koormustesti teha. Kohe suundusin uuesti infosse ja sain juhised õige ukseni jõudmiseks. Väga särav ja kena naine võttis mind vastu ja sain aja juba 21.07 kell 11. Mainisin, et soovin jooksulindil testida ja pakuti lisaks ka vereproove. Saan põhjalikud analüüsid, nii tore, et enne lapse sündi tegin Tartu linna sissekirjutuse ja tasuda analüüside eest mul ei tule.

Jalutasin 50 minutit koju ja mõte käis koguaeg toidu ümber. Hommikust saadik olin söömata ja joomata, täielik nõrkus tuli peale. Nüüd naudin keedetud wokisegu hakklihaga ja püüan vaba päeva puhul vähem aktiivne olla ja teki all olles telekat vaadata. Emotsioonide karussell üle elatud!
Maratonil näeme!

Jooksen unistuste poole

15.07.2015

See tunne kui ärkan hommikul väga vara. Astun esimesed sammud välisukseni ja unustan mõneks ajaks kõik, mis selja taha jääb. Jooksen, jooksen kõigest eemale. Saan mõelda põhjendamatult oma eluteele, eesmärkidele ja minevikule. See kõik, mida olen pidanud ületama, et tänasesse punkti jõuda. See teadmine, et kord jõuan ma maratonile, ehk isegi ultramaratonile ja näitan endale, et ma suudan. Kõik, mis selja taha jääb on vaid tee ja tehtud sammud, võitlus iseendaga. Ma loon oma tuleviku, teen kõik, et elaksin täisväärtuslikult oma aktiivset elu, kus pole ruumi vohavale laiskusele. Vahel kipub isegi pisar silmanurka, sest hommik on nii karge, nii rikkumata ja kõik alles ärkab. Kui voodi poleks nii armas, siis hommikune jooks annaks igal korral positiivse emotsiooni kogu päevaks.
Viide
Enamus kaaskodanikest pööravad teist külge või ruttavad tööle. Mõned planeerivad algavat päeva, kuid mina jooksen, jooksen ja saan vabaks lämmatavast rutiinist. See on nii vabastav, iseendaga, iseendale ja isegi väheke egoistlik, kuid seda on vaja, et mitte kaotada olemust, seda inimest, kes ma tegelikult olen ja püüelda edasi. Märkan imepisikesi detaile, mida kiirustades ja mõtete virvarris ei näe. Tunnetan kuidas tuul puhub, kuulen kuidas linnud laulavad. See, et mina elan oma elu hoopis teises järjekorras, kui enamus noortest on vaid mu enese valik, ma tunnen, et isegi suure-suure ringiga minnes, ma saavutan järjepidevust kaotamata oma unistused, mida ma ei mata maha enne korduvaid üritusi. Ma olen korduvalt libastunud ja soovitud vormi toitumise tõttu mitmeid kordi pidanunud parandama, ideaalsust pole olemas, on vaid parim võimalik oma võimete juures. Ei anna alla, proovin uuesti ja tuleb päev, mil saan uhkusega öelda, et sain hakkama. Kui korduvalt ei õnnestu, siis tuleb pingutada nii kaua kuni lõpuks saan seda, mida vajan, sest ma olen kindel, et sellel alal annaksin oma parima, teeksin kõike südame ja hasardiga.

Unistused, millest loobuda ei tahaks....

  • Kõrghariduse omandamine
    (Füsioteraapia või Kehaline kasvatus ja Sport)
  • Mõne toitumisalase koolituse läbimine
  • Bodypumpi/Ringtreeningu või mõne muu rühmatrenni treenerilitsents
Kui üks neist kolmest läheks lähi 10 aasta jooksul täide, siis saaks kohe seinale linnukese teha.

Senikaua treenin iseseisvalt ja tean, et kõik pingutused on väärt seda, mis mind ees ootab.
Viide

Polar M400 head ja vead

14.07.2015

Plussid:
  • Annab tagasisidet mu päevase aktiivsuse kohta. Teeb piiksu kui olen end liiga kauaks istuma unustanud. Natuke tekib häbi tunne ka ja ignoreerida pole ju ilus, ikka tuleb keksida mööda elamist. Ei lase laiselda. Võrreldav mõnes mõttes tamagotchi mänguasjaga, kes pidevalt tahtis tegelemist. 
  • Disain püüab pilku ja sobib ka tavarõivastega kokku, seega ei pea üksnes dressides käima, et viisakas oleks kella kanda.
  • Kiidab mind igapäevaselt kui olen oma aktiivsuse täis saanud. Tore on jälgida kuidas täpikesi aina juurde tuleb kuni "patarei" täis saab liigutamisest. Samuti saan tagasisidet jooksurekordite ja parimate kilomeetriaegade kohta.
  • Pulsikell Polar M400 on nii tark, et uuel päeval läheb iseenesest aktiivus nulli ja pean jällegi alustama aktiivselt igat hommikut. Natuke nagu virtuaalmotivaator, mis utsitab kiiremini, kaugemale ja kõrgemale jõudma.
  • Aku peab päris kaua vastu ja ühildub USB-kaabli abil arvutiga ning saan https://flow.polar.com/diary lehel oma treeninguid jälgida.
  • Saan teada oma une kvaliteedist. Näiteks 12.07 öösel magasin 8 tundi ja 36 minutit, millest 6 tundi ja 39 minutit oli rahulik uni ja 1 tund ja 59 minutit rahutu uni. Une kvaliteet 77% .
  • Ma ei pea kella käelt ära võtma kui suundun pesema, veekindel 30 m. Minusugune unustaja oleks vastasel juhul juba ammu kella ära uputanud.
  • Kergesti puhastatav.
Täna pole veel erilist liigutamist toimunud.
Miinused:
  • Valgel pinnal paistavad tolmukübemed? välja, usun, et kui omaksin kodulooma, siis käiksin ringi karvase kellaga.
  • Kuna pole harjunud veel kella kandma, siis käel on üpris raske ja kummist osa paneb käe treenides higistama.
  • Ei ühildu endomondoga.

Numbreid ja pulsitsoone

13.07.2015

See on juba teine või kolmas kord, kui tuleb mõte pikemale jooksule ja miski muudab plaane. Seekord kutsus loodus ja 20+ kilomeetrist sai 13,88 kilomeetrit. Päevane aktiivsus 177%, enne jooksu jalutasin õega poodides.

Enne jooksu tegin ära ka Polar M400-s oleva Fitness testi, mis palus puhata. Lesisin puhkeolekus ja sooritasin testi hindele väga hea. Elite > 51 (Your fitness level is Elite compared to those with same age and gender. Reaching this level has probably required a lot of work. Keep up the good work and you will maintain this level!) Tegin veel nalja, et oh, olen puhkamises väga hea, pulsikell ütles. Minu number tuli 55.

Nüüd jooksust. 
Olen saanud aru, et on olemas 5 pulsitsooni. Minu mugavustsoon on nr 3, sest seda suudan ma pikemalt hoida. See tsoon on intensiivne aeroobne "Tugev vastupidavuse arendamine. Keha saab hapnikku piisavalt kätte, kuid midagi üle ei jää."(Viide)
Minu erinevad tsoonid
Üldine info

Tabel, mis võtab kõik kokku

Treeningnädal 06.07-12.07

12.07.2015

06.07  Jooksin 10,83 km.

07.07  Jalutasin 7,38 km.

08.07 Jalutasin 3,55 km ja jooksin 12,02 km.

09.07 Päev 17 tehtud! Hommikune proovitrenn, tundus, et mõnus äratus kogu kehale.

10.07 Päev 18 tehtud! Jällegi alustasin hommikut pisikese trenniga.

11.07 Päev 19 on vaba, seega tegin ära väljakutse päeva 20. Polar M400 andmetel keskmine pulss 128 ja kõige kõrgem selle treeningu jooksul 158, kulutatud 89 kcal.

12.07 Jooksin hommikul 3 km. Olin nii õhinas, et ei olnud meeles pulsikella gps-signaali oodata ja luges ainult 2 kilomeetrit.

Kokkuvõte: Jooksin, jalutasin ja olin päris asjalik sel nädalal. Mõistsin tänu Polar M400-le, et olen end liigselt alahinnanud ja arvanud, et liigun oma toitumise juures liiga vähe. Määrasin 3-5 treeningut nädalas ja panin linnukese, et teen füüsilist tööd. Minu tavalise tööpäeva aktiivsus oli 196%10 tundi aktiivset aega, 2513 kcal kulutatud ning 34509 sammu tehtud. Mainin ära, et sõidan liftiga, et jalgu säästa, muidu oleks veel rohkem samme tulnud korrused 6-1 ja 1-6. Kõik on võimalik kui laiskus alistada ja lihtsalt liikuda.